Kasumis Aura veekeskus premeerib nõukogu

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aura keskus avas uksed 1. oktoobril 2001.
Aura keskus avas uksed 1. oktoobril 2001. Foto: Ain Protsin

Tartu veekeskusel kasvas läinud aastal külastajate arv, piletitulu ja kasum ning linnaettevõtte juhataja ettepanekul saavad sel puhul kuupalga jagu preemiat kõik viis nõukogu liiget.

Möödunud aastal külastati Aura veekeskust 328 812 korda, mis on üle 27 000 korra rohkem kui aasta varem ja teeb külastatavuse kasvuks 9,1 protsenti.

Enim külastati ujulat, 192 558 korda, terviseklubis käidi 70 300 ja veepargis 65 954 korral. Suurenenud on osavõtt ujumisklubide treeningutundidest ja üldhariduskoolide teise klassi õpilaste ujumise algõpetusest.

Seejuures kasvas 12,9 protsenti ettevõtte müügitulu, mis oli mullu 1,202 miljonit eurot ja aasta varem 1,065 miljonit eurot. Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 62 800 eurot.

Sellised andmed nähtuvad majandusaasta aruandest, mille Tartu linnavalitsus eile kinnitas. Veekeskus kuulub täielikult Tartu linnale.

Tartu veekeskuse juhataja Kairi Ustav rääkis, et piletitulu ja kasumi kasvule aitas kindlasti kaasa hindade tõstmine mullu augustis, kuid ta tõi välja, et edu võlgneb veekeskus koostööpartneritele.

Veekeskus on teinud koostööd Ahhaa keskusega näiteks Läti külastajate meelitamiseks, mille tulemusel kipub nädalavahetustel veekeskuses ülekaalus olema läti keel.

Koostööd on tehtud bussifirmaga Sebe, mille pileti esitajad saavad sõidupäeval Aurasse soodushinnaga ja Sebe omakorda saab end Aura riietusruumi kapiustel reklaamida.

Niisamuti on veekeskus otsinud koostööd teiste ettevõtetega.

Nõukogu panus

Sellelt pinnalt tegi Tartu veekeskuse juhataja Kairi Ustav ettepaneku maksta veekeskuse nõukogu viiele poliitikust liikmele preemiat ühe kuupalga ulatuses, linnavalitsus toetas seda ettepanekut.

Nii saab nõukogu esimees Väino Kull (RE) preemiat 191,73 eurot. Nõukogu liikmed Kristjan Karis (RE), Mihkel Lees (RE), Alo Lõoke (IRL) ja Maarika Taukul (IRL) saavad preemiat 127,82 eurot.

Seejuures ei saa preemiat keskerakondlane Urbo Vaarmann, kes Tartu eelmise võimukoalitsiooni ajal nõukokku määratuna oli selles ametis 25. augustini.

Tema asemele 26. augustist tulnud Lõoke ja Taukul saavad preemiat sama palju kui terve aasta ametis olnud nõukogu liikmed.

Preemiate määramist kommenteeris Tartu abilinnapea Argo Annuk: «Kasum on piltlikult öeldes kunstlik, eelmisel aastal oli ka rendikoormus väiksem kui tunamullu. Teisalt on keskus näinud suurt vaeva, et partnerturustust tehes külastajaid juurde võita.»

Kuidas väljendus nõukogu panus?

«Eks nõukogu annab suuniseid ja kontrollib juhatust,» vastas Annuk.

«Mis see vastuväide on, et nõukogusid ei ole vaja?» küsis linnapea Urmas Kruuse vastu.

«Juhataja on tunnetanud tuge nõukogu poolt, mida meil on keeruline hinnata. Veekeskuse juht on näinud, et nõukogu tegevusest on sel määral kasu olnud, tegevus on muutunud,» ütles abilinnapea Raimond Tamm.
«Tegu on pigem erandi kui reegliga. Aura tegi hüppe, mida juhtub üsna harva. Olen kuulunud eri nõukogudesse, aga pole sellist õnne olnud,» ütles abilinnapea Jüri Kõre.

Annuk kinnitas, et linnaettevõtte või -asutuse nõukogu liikmele preemia maksmine pole tavaline ja teiste nõukogude liikmed preemiat ei saa. Ka mitte Tartu Veevärgi nõukogu liikmed, kuigi veevärgi kasum ületas veekeskuse kasumit. Mõneski nõukogus ei saa liikmed üldse tasu.

Vana tava

Ustav ütles, et lähtus preemia maksmise ettepanekut tehes traditsioonist. Viimati maksti veekeskuse nõukogu liikmetele preemiat tema sõnul 2008. aastal. Preemiat said eelmise aasta heade tulemuste eest ka Ustav ise ja veekeskuse töötajad.

Ustav lisas, et nõukogu liikmed pidid juurdeehitise ettevalmistuse tõttu tavapärasest rohkem tööd tegema. Tavaliselt koguneb veekeskuse nõukogu korra kvartalis, kuid juurdeehitise ettevalmistuse tõttu kogunes nõukogu kahe nädala tagant.

Juurdeehitise rajamine lükkus aga edasi, sest mõlema ehitaja leidmiseks korraldatud riigihankel osutus hind liiga kalliks.

Ustav ütles, et juurdeehitise tarvis loodab veekeskus raha saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevalmistatud uuest pereturismi arendamiseks mõeldud meetmest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles