/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/17/16423981t1ha312.jpg)
Tartu Maarja kooli 30. sünnipäevaks lavaküpseks saanud näitemäng «Imepuu» on õpetaja Monika Kiho kirjutatud ja lavastatud ning haaras saali kogunenud rahvast nii oma süžee kui ka leidlikkusega.
GALERII ⟩ Maarja kooli 30. sünnipäeval lavale jõudnud «Imepuu» jagas lastele loovust
Lugu rääkis sellest, et inimesed, kes puu eest hästi hoolitsevad, saavad tänuks imelisi vilju, mis annavad neile laulu-, mängu- ja musitseerimisoskust, lugemis-, pallimängu- ja hüppamislusti, ühesõnaga loovust.
«Aga ka rõõmu,» lisas Maarja kooli direktor Jaanus Rooba pärast ning märkis, et kui inimesed on kurvad ja negatiivsed, ei liigu nad kuhugi; kui neid saadab aga elurõõm, saavad nad kõigega hakkama.
See põhimõte kehtibki Maarja koolis.
/nginx/o/2024/10/17/16423976t1he801.jpg)
Väike tüdruk, kes ise ei istu ega astu, mängis etenduses sädelevate sulgedega lindu, lennates õhus õpetaja käte ja jalgade abiga.
Väga paljud teised lapsed said kas ratastoolis või juhendaja järel kõndides ja tema liigutusi matkides osaleda ringmängudes ja tantsida.
Esinejate hulgas oli ka õpilane, kes iseseisvalt võttis ukulelel tuure ja soleeris ksülofonil.
/nginx/o/2024/10/17/16423992t1hab70.jpg)
Hoolimata sellest, et Tartu Maarja koolis õpivad intellekti- ja liitpuudega lapsed, ei jää seal ei peod ega väljasõidud pidamata, ei kontserdid ega näitemängud ette kandmata.
30 aastat tagasi asutas selle kooli Anne Daniel-Karlsen, abiks paljud kaasamõtlejad ja lapsevanemad. 1994. aasta oktoobris alustasid tööd renoveeritud Jaamamõisa hoones kaks klassi: I ja II ning lasteaia rühm. Nimekirjas oli 18 last. Esimesed õpetajad said koolituse Helsingi partnerkoolist, täpsemalt Marjatta kooli seminaridelt.
1998. aastast alates on Tartu Maarja kooli juhtinud Jaanus Rooba ning õppeasutusest on kujunenud erivajadustega lastele mitmekesine ja soodne arengukeskkond.
Koolil on õnnestunud koos Tartu linna toega taotleda Euroopa Liidust raha ka peremajade ehitamiseks ning 2019. aastal valmis viis maja, mis on mõeldud kogukonnas elamiseks ligi poolesajale intellektihäirega noorele täiskasvanule.
Kahte maja Ujula tänaval ja elu nendes haldab Maarja Küla. Tartu Maarja tugikeskus on oma hoole alla võtnud aga kaks peremaja kooli lähedal Jaamamõisa tänaval ja ühe peremaja Kure tänavas.
/nginx/o/2024/10/17/16424020t1h9224.jpg)
Jaanus Rooba rõhutas peo järel antud intervjuus, et nende pedagoogid on kogu aeg soovinud seda, et Maarja kooli lapsed saaksid elada hästi mitte ainult oma kooliaastail, vaid terve elu. «Selle vundamendi oleme siin loonud, ning innust, mida need õpetajad on teinud koolis, on sündinud ka Maarja küla ja peremajad. Oleme tänulikud Tartu linnale, et ta meist on aru saanud ja toetanud,» rõhutas ta.
Paljude õnnitlejate hulgas oli näiteks Maarja külas töötav Natalja Alp, kes andis direktorile edasi tervitused oma pojalt Joonaselt, Maarja kooli vilistlaselt. Ta poeg on üks neist, kes elab ühes niisuguses peremajas, on praegu 21-aastane ja fännab oma kooli senimaani.
«Homme on Maarja koolis vilistlaste pidu ja Joonas on kohal, see kokkutulek on talle aasta kõige tähtsam sündmus,» teadis ema Natalja Alp.
Jaanus Rooba enda poeg Mihkael on samuti Maarja kooli vilistlane, nüüd 32-aastane ning tegeleb Maarja tugikeskuses käsitööga, on tihedalt seotud eriolümpiaga – ta mängib korv- ja jalgpalli ning tegeleb kergejõustikuga.
Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski ja haridusosakonna juht Riho Raave olid õnnitlejate reas esimesed, nad jagasid tänukirju ja tunnustust Maarja kooli kõige pühendunumatele töötajatele, nende seas Jaanus Rooba, Monika Kiho, Sigrid Pallasmaa, Marju Vainikko, Ann Särev, Leelo Varik.
/nginx/o/2024/10/17/16424010t1h5586.jpg)
Ka kogu koolipere sai linna haridusosakonnalt tänukirja pühendumusega tehtud töö eest!
Ühena viimastest soovis koolile õnne Maarja kooli endine õpetaja Maret Altnurme, kes kinkis koolile kireva karbi paljude teepakkidega, öeldes «Head tee jätku!»
Maret Altnurme on samuti veendunud, et selles koolis püsib eriline vaim, mis ühest küljest tuleneb Waldorfi pedagoogikast – see arvestab inimest kui tervikut – ja teisalt tuleneb kooli inimestest ja traditsioonidest, mis aitavad ka uutel tulijatel kollektiivi sulanduda.
/nginx/o/2024/10/17/16424998t1h61f5.jpg)
«Ja austav suhtumine õpilastesse on siin alati olnud,» lisas ta. «Ei ole sellist vaatamist, et meie oleme õpetajad ja meie ütleme nüüd seda ja teist. Hoolimata sellest, et neile lastele on vaja kõiksuguseid oskusi õpetada igal sammul, et nende seas on väga raskeid ja keerulisi õpilasi, võetakse neid kui võrdväärseid isiksusi ja arvestatakse nendega.»
Kooli ruumides on sünnipäeva puhul avatud ka ajalooteemaline väljapanek fotode ja selgitustega ning õpilaste kunstitööde näitus. Enne sügisest koolivaheaega, reedel, peetakse Maarja koolis vilistlaste kokkutulekut ja pidu.
Tartu Maarja Koolis õpib praegu 75 õpilast ja lasteaias kaheksa last.
/nginx/o/2024/10/17/16424999t1h381e.jpg)