Eile 102 aasta vanuseks saanud Salme Toode kodus on kõik särav ja puhas. Lopsakad potililled kasvavad kapi peal ja taimed aknalaual. «See mu peenramaa,» ütleb ta toarohelise kohta. Lapsepõlvekodu Räpinas ning maaelu, kingud ja rajad on need, mida mööda ta oma mälestustes iga päev käib ja mida taga igatseb.
«101-ni oli mul kõik korras, aga see vahepealne aasta,» raputab Salme Toode pead, kui vahepealsest aastast rääkima asub.
Kõigepealt tuli kopsupõletik, millega ta haiglasse sattus. Aga õnneks läks kõik hästi ja Salme paranes ilusasti. Siis – ühel suvehommikul märkas ta ehmatusega, et üks silm ei näe. «Neli kuud vaatasin ühe silmaga, enne kui silmaarstiaeg kätte jõudis,» jutustab Salme Toode oma haiguste aastast edasi. «Aga operatsioonile saadeti ruttu. 21. oktoobril opereeriti üht silma ja 13. detsembril teist.»
Salme Toodel on kõik täpselt meeles.
Nüüd on ta silmad otsekui uued ja koguni nii head, et naine näeb peeglisse vaadates liigagi selgelt oma otsaesist. «Nagu üks trepp läheb siit,» ütleb ta kortsude kohta pahakspanevalt.
Eile toimetas sünnipäevalapse juures tema kauge sugulane Helgi Vardja, kes peab teda lõpmata heaks inimeseks. Argipäevadel saab Salme Toode kõikide toimetustega ise hakkama, poeg Mart astub tema juurest läbi kaks korda nädalas. Rohkem lapsi ega lapselapsi tal ei ole.