Saadjärve vabatahtlikud vetelpäästjad said oma paadi

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile hilisõhtul jõudis Lätimaalt Tartumaale ligi kuus meetrit pikk, 90-hobujõulise mootori, päästetehnika ja vilkuriga varustatud uhiuus 590 Rescue-tüüpi päästepaat, mis hakkab hoidma korda Saadjärvel.

Paadi tellis Saadjärve Vabatahtliku Järvepääste mittetulundusühing, kes tahab suuruselt kuuendal järvel Eestis muuta ohutumaks nii suvitamise kui ka purjetamisvõistlused.

Raha paadiostuks sai ühing põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) Leader programmist, kust tuli 19 600 eurot. Omaosalust aitasid tasuda Tartu ja Tabivere vald ning mõned kohalikud ettevõtted. Kokku kulus paadi ehitamiseks ja lisavarustuseks ligikaudu 22 000 eurot.

Kohalik initsiatiiv

«Paratamatult pole riigil alati ressurssi tagada turvatunnet kõikjal ja pidevalt,» tõdes MTÜ juht Marge Kohtla, lisades, et kohalikel inimestel endil peaks olema huvi ja tahtmine turvalisuse eest seista.

Saadjärve vabatahtlikega on liitunud juba 19 inimest, kelle seas on ka professionaalseid päästjaid ning tuukreid. Vastastikku tehakse koostööd ja jagatakse väljaõpet Peipsi- ning Võrtsjärve-äärsete päästjatega.

Ühing taotleb parasjagu raha päästevarustuse täiendamiseks. Vaja oleks hädasti veel pinnaltpääste kuivülikondi ja elustamisvahendit. Samuti vajavad vabatahtlikud koolitusi.

Samal ajal kuulub Kohtla ka Võrtsjärve Vabatahtliku Järvepääste mittetulundusühingusse. Seegi ühing taotleb vahendeid sarnase päästepaadi soetamiseks.

Alustab Emajõel

Peaaegu kuus meetrit pikk paat paistab väljast massiivne, kuid on tegelikult üsna kerge. Seetõttu on mootori korpuse külge kruvitud spetsiaalne stabilisaator, et võimas jõuallikas alust vastutuult ja suure lainega lapiti ei viskaks.

Läti suurimat paaditehast Fjord Star Eestis esindav ning vabatahtlikel tehnikat muretseda aidanud Paadirent OÜ omanik Raivo Markov märkis, et alus peaks kindlasti vee peale jääma ka avarii korral. «Kahe põhjakihi vahel on kvaliteetne vaht. Paat ei upu ka siis kui keresse juhtub auk sisse tulema.»

Tartu Kalevi jahtklubi sadamasse ankrusse jääv päästepaat saab oma esimesed ristsed hoopis Emajõel, sest Saadjärv on alles jääs. Tudengite kevadpäevade ajal turvavad vabatahtlikud sellega aga kummipaadirallil osalejaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles