Mures õpilased ja tudengid: kärbime sealt, kus on kõige valusam?

Tudengite elu läheb elukalliduse tõusu valguses aina raskemaks ning muret teeb ka valitsuse idee minna tasuta kõrghariduse kallale ja selle vastu asutaksegi neljapäeval Stenbocki maja ees meelt avaldama. Foto: Eesti Üliõpilaskondade Liit

Paljud tudengid ja õpilased kogunevad neljapäeva hommikul Tallinnas Stenbocki maja ette meelt avaldama, sest nad soovivad riigijuhtidele meelde tuletada, miks on nende meelest oluline säilitada tasuta kõrgharidus.

Õpilas- ja tudengiorganisatsioonid on seljad kokku pannud ning korraldavad homme, 17. oktoobril kell 9.30 Stenbocki maja ees tasuta kõrghariduse eest seisva piketi. Selleks on sotsiaalmeediasse loodud ka üritus «Säilitame tasuta kõrghariduse!», milles sadakond inimest on end osalejaks märkinud ning huvilisi on üle poole tuhande. 

Sama ürituse alt leiab sellegi info, et piketile pääseb Tartust ürituse tarvis renditud bussiga, mis läheb kaubamaja parklast teele kell pool seitse hommikul.

Mis teeb muret?

Üliõpilaskondade liidu teatel peitub Eesti haridussüsteemi tugevus selle kättesaadavuses ja kvaliteedis. Liidu teates seisab, et Eesti on saanud uhkust tunda nii tasuta kõrghariduse kui ka tulemusstipendiumite üle, mis on võimaldanud paljudel noortel omandada kõrghariduse ning parandada seeläbi ka oma elukvaliteeti ja panustada kogu ühiskonna arengusse. 

Kuid kahjuks on viimastel nädalatel hakanud tekkima küsimused valitsuse plaani kohta kaotada tasuta õppimine eestikeelsetel õppekavadel ning täielikult kaotada tulemusstipendiumid, nendib liit. «Viimane on kirjas juba järgmise aasta riigieelarves. Need muudatused mitte ainult ei ohustaks meie haridussüsteemi, vaid toovad endaga kaasa ka laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed,» seisab teates.

Liit märgib, et just tulemusstipendium on olnud tudengitele oluline motivatsiooniallikas, mida peaks elukalliduse ja inflatsiooni suurenemise tõttu hoopis tõstma, kuid selle asemel soovitakse stipendium täielikult kaotada. Liiati on see püsinud sama (100 eurot kuus – TPM) juba 2013. aastast. «Paljudele tudengitele tähendaks see ka sissetuleku kaotust, mis seni võimaldas neil ots otsaga kokku tulla,» kirjutab üliõpilaskondade liit.

Pärsiks ka ühiskonda laiemalt

Tudengitel on ka kartus, et tasuta kõrghariduse kadumisel on suur oht, et toimub ajude väljaränne Põhjamaadesse, kus on tasuta kõrgharidus ning tugev toetussüsteem. See tähendaks üliõpilaskondade liidu hinnangul eestikeelse kõrghariduse ja teaduse vaikset hääbumist ning ühiskonna harituse vähenemist. «See läheb aga otse vastuollu riigi strateegiaga, kus on sätestatud, et soovime, et pool elanikkonnast oleks kõrgharitud,» seisab teates.

Veel märgitakse, et tasuta õppimise ja tulemusstipendiumide kaotamine ei mõjuta üksnes tudengeid, vaid tervet ühiskonda. Hariduse kättesaadavuse vähenemine suurendab piketi korraldajate sõnutsi sotsiaalset ebavõrdsust, sest väiksema sissetulekuga pered ei suuda oma lapsi kõrgkoolidesse saata.

See loob olukorra, kus hariduse kvaliteet ja võimalused sõltuvad rohkem vanemate rahalistest võimalustest kui noore täiskasvanu potentsiaalist. Eriti arvestades uuest aastast kehtima hakkavaid maksusüsteemi muudatusi, mis mõjutavad kõige tugevamalt just väiksemapalgalisi peresid.

«Eesti haridussüsteem on olnud eeskujuks paljudele riikidele ning nüüd on aeg seista selle säilitamise eest. Tasuta eestikeelse kõrghariduse ja tulemusstipendiumide kaotamine oleks kahtlemata tagasilöök, mis seab ohtu meie noorte tuleviku ja riigi arengu. Meie ühiskond vajab haritud ja motiveeritud inimesi, kes suudavad ja soovivad panustada oma riigi tulevikku. Meie tulevik sõltub sellest, kuidas me praegu investeerime haridusse, teadusesse ja noortesse,» on kirjas teates.

Lisaks piketile käib ka rahvaalgatus

Kui tudengid ja õpilased hakkavad meelt avaldama neljapäeval, siis juba praegu saab rahvaalgatus.ee lehel seista tasuta kõrghariduse säilimise eest, milleks oli kolmapäeva pärastlõunal kella kolmeks allkirja andnud ligi 7600 inimest. 

Rahvaalgatuses kirjutab Eesti üliõpilaskondade liit järgnevalt:

«2013. aastast on Eestis olnud võimalik eestikeelsetel õppekavadel kõrgharidust omandada ilma õppemaksuta. See on andnud kõikidele, kel soov ja oskused, võimaluse omandada akadeemiline kraad, kindlustanud eestlaste kui hariduse usku rahvuse kuvandit.

Praegused kärpeplaanid seavad selle kõiki võrdselt kohtleva tava ohtu. Eesti Vabariigi valitsuselt ning haridus- ja teadusministeeriumilt on tulnud murettekitavad signaalid: proovitakse leida võimalusi, kuidas tudengitelt ka eestikeelsetel õppekavadel õppetasu nõuda. See on äärmiselt kurb tõsiasi, sest juba praegu kolmveerand tudengkonnast kõrgkoolis õppimise kõrval ka töötab – teisiti ei tuleks nad lihtsalt majanduslikult toime.

Kui tudengi – ja tihti siis terve tema pere – kohustustele lisanduks õppemaks, ei saaks paljud praegused, aga ka võimalikud tulevased noored kõrgkoolis õppimist endale enam lubada. See aga mõjutaks otseselt nii nende kui ka kogu Eesti riigi tulevast edukust. Olukorra teeb veelgi valusamaks tõsiasi, et Eestis ei ole piisavaid õppetoetusi. Isegi õppelaenusüsteem ei võimalda tudengitel praegu õppetasudega toime tulla.

Eelnevat arvesse võttes teeb Eesti tudengkond ettepaneku jätkata riiklikult rahastatud eestikeelse kõrgharidusega, et tagada kindel tulevik targa rahva ning eduka riigi näol.»