Maaülikooli teadlased lugesid kokku Eesti raudkärblased

Raudkärblase portree. Foto: Olavi Kurina

Eesti maaülikooli teadlaste uuringus tehti kindlaks, et Eestis on levinud üheksa raudkärblase liiki. Lisaks sellele, et nad on tüütud putukad, võivad nad kanda ka patogeene.

Raudkärblased on suhteliselt liigivaene, omapärane sugukond kahetiivalisi, kuhu kuuluvad nii meile kõigile tuntud põdrakärbes (Lipoptena cervi) kui ka kümmekonna aasta tagune uustulnuk Eestis – hirvekärbes (Lipoptena fortisetosa). Lisaks nendele veel mitmed loomadel ja lindudel parasiteerivad liigid.

Raudkärblaste kehaehitus on kohastunud eluks imetajate karvastikus või lindude sulgede vahel. Nad on lamenenud, tugevate jalgadega ja paljude ogataoliste karvadega kärbsed. Valmikud toituvad püsisoojaste loomade verest. «Seenemetsas oleme ju tihti hädas põdrakärbestega, kes kipuvad meile krae vahele pugema,» selgitas Eesti maaülikooli süstemaatilise entomoloogia professor Olavi Kurina.