Olen hiljuti lugenud arvamusi, justkui korralikud seaduskuulekad inimesed, kui nad istuvad jalgrattasadulasse või astuvad tõukerattale, hakkavad millegipärast eriti räigelt liiklusseadust rikkuma ja hoolimatult liikluses käituma. Mulle aga tundub, et hoopis see liikluskultuur või kultuuritus, mis avaldub meil autoroolis istudes, võetakse kaasa, kui me ka teiste sõidukitega liikluses osaleme.
Ilmar Part: ettevaatust, sõidukijuht! (7)
Mõelge korraks reaalsele olukorrale meie (auto)liikluses – kui mitut viisakat ja liiklusseadusest kinni pidavat juhti te viimati autoroolis nägite? Kui mitu neist peab kehtestatud piirkiirusest päriselt kinni ega ületa lubatud maksimumi? Kui mitu juhti vähendab ülekäigurajale lähenedes sõidukiirust? Kui mitu näitab pööretel suunda ja teeb seda ka õigel ajal? Kui mitu vajutab fooris kollast või noort punast tuld nähes piduri asemel gaasi? Kui mitu on parasjagu alkoholi- või narkojoobes? Kui mitu möödub jalgratturist või tõukeratturist piisavalt kaugelt ja rahulikult? Kui mitu pargib vahel kõnniteele või jalgrattateele? Kui mitu hoiab sõiduajal käes telefoni?
Oleks ülimalt naiivne arvata, et inimene, kes liiklusseadusele (ja sageli ka viisakusele) autoroolis vilistab, hakkab rattasadulasse istudes või tõukerattale astudes musterliiklejaks. Eks need ühiskonnas levinud hoiakud ja suhtumised jäävad ju samaks ja siit tulevadki meie kõnniteedel kihutavad ja jalakäijatest mittehoolivad jalgratturid ja tõukeratturid.