/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16408110t1h4c5f.jpg)
Vähidiagnoosiga inimene pole ükssarvik, kellest räägitakse, aga keda keegi näinud pole – neid on kõikjal meie seas ning võib väita, et paljusid on see haigus, kas otseselt või kaudselt puudutanud. Paljudelt inimestelt on vähk ka lähedase röövinud ning sageli liiga vara. Möödunud aastal olid kasvajad Eestis 3529 surma põhjustajaks.
Kõige nooremad, kes mullu kasvaja tõttu pidid siitilmast lahkuma, olid tervisearengu instituudi andmetel vaid 5–9-aastased lapsed, selles vanuserühmas suri üks poiss ja kaks tüdrukut. Mida vanemaks inimene elab, seda suurem on tõenäosus vähk saada ja sellesse haigusesse surra. Enam pole küsimus kas, vaid millal.
Esimesena katse hiirtega
Vähiravi on aastate jooksul küll jõudsalt arenenud, aga siiski jäävad teatud juhtudel arstide käed seotuks, sest ravi pole või saabub diagnoos liiga hilja. Vähk on salakaval haigus, mille rakud oskavad end immuunsüsteemi eest peita, rääkis OÜ Vectiopep kaasasutaja Kaido Kurrikoff. Ka pole siiani teada täpne vähi tekkepõhjus, mis teeb haiguse ravimise keerukaks. Kurrikoffi meeskonda kuulub ühes teise kaasasutaja Piret Arukuusega kokku seitse inimest, kes näevad vaeva uue vähiravivõimaluse väljatöötamisega. Kui kõik laabub, võiks see juhtuda kolme aasta jooksul.
Praegu on ravim prekliinilises faasis ehk katseid tehakse loomade peal, Vectiopepis on praegu katsealusteks hiired. Järgmine samm on jänesed, seejärel inimeste rakud ja siis pärispatsiendid. Ravimitööstuses tiirlevad kolossaalsed summad ning konkurente püütakse uute ravimite ja nende vähemate kõrvaltoimetega alati üle trumbata. Et heast ideest ning suurepärasest avastusest mitte ilma jääda, on Tartu ülikoolist välja kasvanud Vectiopep oma ravimi juba patenteerinud.
Hiirte peal testitakse ravimit, mille eesmärk pole terveid inimesi vähi vastu vaktsineerida, vaid juba diagnoosiga patsiente ravida, seletas Kaido Kurrikoff. «Vähk peidab end inimese kehas väga kavalalt ning seetõttu ei oska immuunsüsteem selle vastu võidelda. Meie eesmärk on luua ravim, mis teeb vähi immuunsüsteemile nähtavaks ning õpetab seda vähirakkudega võitlema,» täpsustas ta. Loodava ravimi peaks eriti tõhusaks tegema tõsiasi, et selle kasutamisel teeb keha ise tööd ja ravib, keemiaravi ega kiiritust polegi tarvis.
Algne versioon kasutusel
Sarnane, küll aga algeline variant on praegu Tartu ülikooli kliinikumis ka kasutusel. Kui edasiarenenud melanoomiga patsientidele oli veel kümme aastat tagasi diagnoos ühtlasi surmaotsus, siis nüüd kasutusel olev immunoteraapia annab ligi pooltele patsientidele elulootuse. See on märkimisväärne edasiminek. Kurrikoff seletas, et olemasolev ravim on üsna algeline, aga teeb ära suure töö: see toob vähirakud immuunsüsteemile nähtavaks. Kas keha ka taipab neid rakke rünnata või ei, see jääb saatuse ja hea õnne hooleks.
Vectiopepi ravim saab olema suur samm edasi, sest see annab kehale ühtlasi täpse juhise, et vähirakke tuleb rünnata. Et hiirtel kasutatakse vähimudelit, millega hiirte eluiga on tavapärase paari aasta asemel kolm nädalat, siis kõiki hiiri selle ajaga terveks ravida ei suudeta. Siiski on osal loomadel saavutatud täielik vähivabadus. «Meie katse edukust näitab ka see, et suudame eluiga pikendada,» lisas ta.
Praegu ei teeni me midagi, aga kui ravim turule jõuab, siis peaks teenima väga hästi, ütles Kaido Kurrikoff.
Kuigi uue ravimi väljatöötamine paistab küllalt keeruline, siis Kurrikoffi sõnul on kõik vastupidi – lihtne! «Me võtsime mRNA, pakkisime selle kokku ja viime eriliste rakku läbivate peptiidide abil patsiendi immuunrakkudesse. See on rohkem nagu transport või logistika, aga vajalikku infot sisaldavate molekulidega,» seletas ta.
Kui esiti tegeles ettevõte DNA transportimisega, siis koroonavaktsiini tulekuga muutus mRNA aktuaalseks. «Mõtlesime, et proovime ka mRNAga sama asja,» ütles ta. Tulemused olid hoopis teistsugused kui DNAd kasutades. Miks nii, seda ei teadnud toona teadlased isegi ning algas pikk ja põhjalik uurimine ja õppimine.
Nüüd on protsessi kaasatud ka mitmed välismaa nõustajad, kes aitavad Vectiopepil ravimi turule tuua. Järgmine suurem eesmärk on jõuda kliinilisse faasi ehk inimkatseteni. Kurrikoffi sõnul tegi kogu ravimitööstus koroonavaktsiini turule tulekuga suure sammu edasi. Ja mitte ainult koroonaviiruse suhtes, vaid üleüldiselt.
Kui teenib, siis väga hästi
Vectiopep praegu veel tulu ei teeni ja kogu teadustöö käib investorite abil. Peatselt on taas vaja kaasata lisarahastust ning Eestist on seda keeruline leida. Nii on Vectiopep pööranud näo välismaa poole. «Praegu ei teeni me midagi. Aga kui ravim turule jõuab, siis peaks teenima väga hästi,» ütles Kurrikoff.
Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku juht Kristiina Ojamaa ütles, et immuunravi on tänapäevases vähiravis paljude vähipaikmete valikraviks. Kasutusel on mitmed immuunkontrollpunkti inhibiitorid, mis lihtsustatult öelduna aitavad organismi immuunsüsteemil vähirakke ära tunda ning sellega käivitada patsiendi immuunsüsteemi vähiga võitlema. Ojamaa rääkis, et see ravimigrupp on oluliselt parandanud mitmete kasvajate ravi tulemusi ning arstidena näevad nad järjest sagedamini suurte kasvajate taandumist ja pikaaegseid remissioone.
Immuunsüsteemi mõjutamine pahaloomuliste kasvajate ravis on vähiravi arendamisel üks peamistest tulevikusuundadest, kinnitas Ojamaagi.
Palju arendusi ja uuringuid tehakse vähivaktsiinide valdkonnas. Selle mõte on samuti leida võimalus, et immuunsüsteem tunneks vähiraku ära ja hävitaks selle. Hetkel Eestis ühtegi vähivaktsiini kasutusel ei ole.