Kõige nooremad, kes mullu kasvaja tõttu pidid siitilmast lahkuma, olid tervisearengu instituudi andmetel vaid 5–9-aastased lapsed, selles vanuserühmas suri üks poiss ja kaks tüdrukut. Mida vanemaks inimene elab, seda suurem on tõenäosus vähk saada ja sellesse haigusesse surra. Enam pole küsimus kas, vaid millal.
Vähiravi on aastate jooksul küll jõudsalt arenenud, aga siiski jäävad teatud juhtudel arstide käed seotuks, sest ravi pole või saabub diagnoos liiga hilja. Vähk on salakaval haigus, mille rakud oskavad end immuunsüsteemi eest peita, rääkis OÜ Vectiopep kaasasutaja Kaido Kurrikoff. Ka pole siiani teada täpne vähi tekkepõhjus, mis teeb haiguse ravimise keerukaks. Kurrikoffi meeskonda kuulub ühes teise kaasasutaja Piret Arukuusega kokku seitse inimest, kes näevad vaeva uue vähiravivõimaluse väljatöötamisega. Kui kõik laabub, võiks see juhtuda kolme aasta jooksul.
Praegu on ravim prekliinilises faasis ehk katseid tehakse loomade peal, Vectiopepis on praegu katsealusteks hiired. Järgmine samm on jänesed, seejärel inimeste rakud ja siis pärispatsiendid. Ravimitööstuses tiirlevad kolossaalsed summad ning konkurente püütakse uute ravimite ja nende vähemate kõrvaltoimetega alati üle trumbata. Et heast ideest ning suurepärasest avastusest mitte ilma jääda, on Tartu ülikoolist välja kasvanud Vectiopep oma ravimi juba patenteerinud.
Hiirte peal testitakse ravimit, mille eesmärk pole terveid inimesi vähi vastu vaktsineerida, vaid juba diagnoosiga patsiente ravida, seletas Kaido Kurrikoff. «Vähk peidab end inimese kehas väga kavalalt ning seetõttu ei oska immuunsüsteem selle vastu võidelda. Meie eesmärk on luua ravim, mis teeb vähi immuunsüsteemile nähtavaks ning õpetab seda vähirakkudega võitlema,» täpsustas ta. Loodava ravimi peaks eriti tõhusaks tegema tõsiasi, et selle kasutamisel teeb keha ise tööd ja ravib, keemiaravi ega kiiritust polegi tarvis.