/nginx/o/2024/10/10/16408100t1h8cd1.jpg)
Knorringu aadlimaja on Tartu klassitsistliku ehitusstiili pärl, mis kannab endas rohkelt teadus- ja kultuuriloolist pärandit. Eesti esimesel iseseisvusajal paiknes hoones Eesti teaduste akadeemia emakeele selts, hiljem õppisid seal maaülikooli ja Tartu ülikooli tudengid. Ülikool oli piisavalt hoolas nende ruumide säilitamisel, aga ka liiga vaene, et need ümber ehitada.
Lai 34 ja 36 asuvad ajaloolised hooned ostsid 2020. aastal endale ettevõtjad Romet ja Maria Rand ning korrastasid need kolme aastaga parimal viisil.
Esimesel korrusel asuvad nüüd tõlkebüroo Avatar ruumid ja teisel korrusel peosaalid, kompleksis on ka 18 korterit.
Romet Ranna sõnul on nad pärast esimest aastat saavutatuga rahul. Maja tegevused täiendavad üksteist ja loovad ka tuluvoogude stabiilsuse. Kui üks tegevus peaks vähem sisse tooma, siis teised samal ajal kompenseerivad seda.
Romet Rand, kas saalide rentijaid ja sündmuste korraldajaid jätkub?
Eks alati saab öelda, et neid võiks rohkem olla, aga me peame endale aru andma, et oleme alustajad ja maja tuntuse kasvatamine võtab aastaid. Meie kasuks on see, et asume Tartu kesklinnas väga käidavas kohas, kus tuntus tekib iseenesest. Positiivne on, et Tartu kultuuripealinna ürituste ajal on linnas tavapärasest rohkem rahvast ja nii jõutakse meie juurdegi. Tegelikkuses teavad neid Laia tänava maju Eestis väga paljud, sest ligi sajandi kestnud ülikoolide õppetöö ajal on neis mitu põlvi tudengeid loengus käinud. Nüüd on vaja lisada vaid see killuke infot, et siin saab jälle käia, pidulikke sündmusi korraldada või lausa elada.
Kui palju olete pidanud esialgsete plaanidega võrreldes hindu tõstma või langetama?
Me ei ole pidanud mõttekaks üürihindadega väga mängida, et viimast võimalust püüda. Loomulikult peame lähtuma praegusest majandusolukorrast ja elatustasemest, mille tõttu on kõigil üritustega seotud valdkondade inimestel praegu keerulisemad ajad. Samas oleme Knorringu aadlimaja alati positsioneerinud eksklusiivse peokohana, kuhu tullakse selle sisulise väärtuse pärast. Kui meil oleks eesmärk masse teenindada, siis lörtsiksime oma maja olemust ja ega see vana hoone seda välja kannatakski.
Miks te selle missiooni – taastada Knorringu aadlimaja – endale täita üldse võtsite, sest missioon pidi see ju olema!
Jah, meile on see tõesti olnud missiooniga projekt. Loomulikult peame ka meie pangale laenu tagastama ja perele leiva lauale tooma, aga esmane eesmärk selle maja taastamisel oli soov teha üks Tartu märkimisväärne hoone korda ning jagada selles majas viibimise ja selle nautimise võimalusi võimalikult paljudele inimestele, pakkudes kogukonnale elamusi ja meelelahutust. Loodame, et see heategu ei jää ka universumis märkamata.
/nginx/o/2024/10/10/16408103t1h39bd.jpg)
Millal võiks see maja olla end tagasi teeninud? Kas jõuate oma eluajal selle ära oodata?
Kindlasti on maailmas rahaliselt palju tasuvamaid projekte, kui sellise maja taastamine ja käigushoidmine. Niisuguse arhitektuuripärandiga hooneid aga enam juurde ei teki ja seetõttu on sel suur ajaloolis-kultuuriline väärtus, mida rahas ei olegi võimalik mõõta, aga mille säilitamine ning kättesaadavaks tegemine rikastab meid kõiki.
On teil veel proovimata ideid, kuidas või millega see maja võiks tartlasi ja Tartu külalisi ligi meelitada?
Olen just valmistamas ette oma kõnet oktoobri lõpus Knorringu aadlimajas toimuvaks linnamõisate konverentsiks. Selleks vaatasin ringi, millega meie mõisad ja lossid Eestis üldse tegelevad. Sain kokku aukartustäratava nimekirja paljudest atraktsioonidest ja tegevustest. Kõik see sobiks siin meilegi.
/nginx/o/2024/10/10/16408104t1hca41.jpg)
Haridus, meelelahutus, teadus ja äri on märksõnad, mille alla mahub mitmekesiseid tegevusi, millest praegu oleme kokku puutunud vaid mõnega. Hetkel lähtume kõige loomulikumast. Mõisaajal olid siin elu-, töö- ja peoruumid ja nii oleme meiegi selle ülesande praegu täitnud.
See on sama mis inimloomusega.
Et kui keegi on sündinud kunstnik, siis ta võib küll proovida raamatupidajaametit aga kõige paremini sobib talle siiski maalimine.
/nginx/o/2024/10/10/16408101t1h1dc6.jpg)
Kompleksis on 18 korterit, suuruses 20 ruutmeetrist kuni 100-ruutmeetrise apartemendini välja. Kas üüriliste leidmine neisse on olnud ladus?
Üürnike leidmine on olnud õnneks väga lihtne. Tänu asukohale kesklinnas, maja ajaloole ja arhitektuursele väärtusele on korterid populaarsed just välismaalaste seas. Üürnikeks on inimesi Austraaliast, Suurbritanniast, USAst, Itaaliast ja Prantsusmaalt kuni meie naaberriikide Läti, Rootsi ja Soome välja. Nad on kas üliõpilased või juba töötavad inimesed, kes hindavad kesklinna eeliseid ja seda, et kõik on ilma autota käidav ja tehtav. Korterite üürihinnad on vahemikus 350 kuni 1000 eurot kuus sõltuvalt korteri suurusest.
Palun reetke nüüd ka, mitu miljonit te selle hoone korrastamisse pannud olete? Umbkaudugi. Või kui kallis on üks taastatud ruutmeeter?
Hoone renoveerimine jäi kahjuks aega, mil sai alguse koroonapandeemia. See tekitas piirangutest tingitud ajalisi viivitusi ja materjalide tarneraskustest johtuvaid hinnatõususid, aga ka ehitajate puudust. Kõik, mis kallimaks sai minna, see ka läks, ja topelt.
Loomulikult peame ka meie pangale laenu tagastama ja perele leiva lauale tooma, aga esmane eesmärk selle maja taastamisel oli soov teha üks Tartu märkimisväärne hoone korda.
Aga nii nagu me koos abikaasa Mariaga oleme pärast ülikoolide lõpetamist ise oma ettevõtted üles ehitanud ja neis igapäevaselt kaasa löönud, olime ka selle maja renoveerimise igal etapil osalised. See võimaldas mõnegi asjaajamise kiirelt läbi viia, et ehitus mõne otsuse taha seisma ei jääks. Paljud disainilahendused töötasime samuti ise välja ja viisime ise ellu. Seegi võimaldas kuludelt säästa.
/nginx/o/2024/10/10/16408107t1h1f23.jpg)
Maja renoveerimine läks siiski maksma mitmeid miljoneid, mille olime kogunud oma senise ettevõtlusega ja millest osa ka LHV panga laenuga finantseerisime. Kuigi lootsime algul, et ruutmeetri renoveerimise hind ei saa ju kallim tulla kui uusehitusel, pidime lõpuks tõdema, et niisuguse muinsuskaitseobjekti renoveerimisel tuleb uusehituse hind vähemalt 1,5ga korrutada.
Kas olete abikaasaga Tartu ettevõtlusgalal kohal?
Nii kahju kui see ei ole, siis me ei saa tulla selleks ajaks Eestisse. Kuna meie lapsed õpivad USAs, siis peame olema neile võimalikult palju toeks ning vahemaa Eestiga on liiga suur. Meid tuleb esindama Knorringu aadlimaja sündmuskorraldaja Jaanus Tepomees.
/nginx/o/2024/10/10/16408108t1h0d0a.jpg)
Knorringu aadlimaja sündmuskorraldaja Jaanus Tepomees on vabakutseline näitleja, kes on kogu oma professionaalse karjääri jooksul olnud ka sündmuste korraldaja või produtsent.
Nüüd, mil Knorringu aadlimaja avamisest on möödas enam kui aasta, võib ta raporteerida, et selle aja sisse mahub sadakond sündmust 7000–8000 külastajaga.
Jaanus Tepomees räägib aadlimajast ülivõrdes, kasutades sõnu külluslik, udupeen, unikaalne, uhke, autentne, imetlusväärselt restaureeritud, vaimustav ja vau! Jaanus Tepomees on Knorringu aadlimajas just see inimene, kes vastab iga potentsiaalse kliendi telefonikõnele või kirjale, olles ühekorraga nii esindusnägu ja giid kui ka kaupmees, kes hinna ütleb ja läbirääkimisi peab. Ja juba ta esimene tere ja naeratus peegeldab üleskutset «Usalda oma sündmus meie hoolde».
Knorringu aadlimaja teiselt korruselt on võimalik valida üht või mitut saali viiest, mis kannavad von Knorringute suguvõsa naisliikmete nimesid – Caroline, Antoinette, Dorothea, Mary Ann ja Elisabeth.
«Sünnipäevad, juubelid, ettevõtete peod, konverentsid, seminarid, koolitused, giidituurid, õhtusöögid, vastuvõtud, kontserdid, tantsuvideote filmimised, teleintervjuude salvestamised ...» loetleb Jaanus Tepomees asetleidnut. «Vahel on tellijaiks ka fotograafid, kes soovivad pildistada rõivaid või mistahes muid tooteid. Knorringu aadlimaja ruumid on nii väärikad, et toetavad ükskõik millist tegevust. Viis tuba moodustavad pealegi kompaktse saalistiku, andes ka etenduskunstile põnevaid võimalusi.»
:format(webp)/nginx/o/2024/10/11/16411037t1h8438.jpg)
Jaanus Tepomees teab, millest räägib, kuna lavastas sel suvel ise seal Estonian Fashioni festivali raames moeetenduse «Mood-performance-tants», kus alles alustavad moeloojad said esitleda oma avangardistlikku disaini. Modellid kõndisid catwalk’il, mis läbis kõiki ruume, ja publik oli vaimustuses.
Jaanus Tepomees ütleb, et kui kuhugi tekib mõni uus ja edev koht, siis tükk aega ei pea midagi tegema, kuna sellele uuele kohale joostakse tormi nii uksest kui ka aknast. Kui esimene vaimustus läheb üle, muutub müügitöö pisut keerulisemaks.
«See aeg on nüüd arvatavasti käes,» nendib ta. «Kõik tegelevad kokkuhoidmisega.»
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)