Hakkaja saunameister kasvatas kriisi ajal tootlikkust kaks korda

Saunaselli omanik ja asutaja Romet Tsirna on disaininud mitmeid eriilmelisi saunamaju, kuid kõige uhkem on ta auhinnatud sauna üle, mida ühest küljest kaunistavad peegelklaasid. Foto: Sille Annuk

Tänavu Tartumaa parimaks nooreks ettevõtjaks valitud OÜ Saunaselli kaasasutaja Romet Tsirna on poole oma elust olnud firmajuht. Kõigest 17-aastaselt koolivennaga suvevaheajal lisaraha teenimiseks puitmajade tootmistehasesse tööle läinud poisist on saanud sedavõrd suur ärimees, et mõne aasta eest ostis ta ära sellesama tootmishoone, kust kõik alguse sai.

Tartust paarikümne kilomeetri kaugusel Võnnus koolis käinud Rome­t Tsirna asus veel toona alaealisena suvel lisaraha teenima kohalikus tehases, kus toodeti puitmajade detaile. Koolivenna Raid­o Oleviga jõudis ta gümnaasiumi viimase klassi eel puidutehases töötades arusaamisele, et puitmaju võiks hakata hoopis ise valmistama – täpsemalt juba saunamaju.

Koolipingist firmajuhiks

Esimesed kolm aastat ehitati saunad valmis kahekesi Raido Olevi vanematele kuulunud garaažis, mis tundub praegu, kui on 7500 ruutmeetrit tootmispinda ja ligi 60 töötajat, uskumatu. Noored mehed on algusest peale tegutsenud Võnnus ning pakuvad tööd paljudele kohalikele.

Saunasellist on nüüdseks kasvanud üks edukaimaid välisaunade tootjaid Eestis ning aastatepikkuse tootmiskogemuse tulemusena kasvab pidevalt ka nende tootevalik, kust leiab juba lisaks erineva kuju ja suurusega saunadele ka suvemaju, aiamaju, kämpinguid ja garaaže-varjualuseid. Suurema osa neist on disaininud Tsirna ise, ehkki pärast gümnaasiumi lõppu ta selleks edasi õppima ei läinud.

Paberiteta disaineri ja firmaomaniku andekust saab aga mõõta auhindades, kõige uhkem on ta rahvusvahelise disainiauhinna Red Dot üle. Peaaegu maksimumpunktidega ehk 100st 98 punktiga õnnestus see tänavu Saksamaal toimunud galal noppida klaasuste ja ühe ruumiga saunamajakese eest, mida saab igaüks soetada veidi üle 14 000 euro eest.

Tsirna märkis, et mõnedki analoogsed saunad on ehitatud odavamatest materjalidest, näiteks pakettakende asemel on kasutatud ühekordset klaasi, Saunasellide peen saunamaja on aga topeltklaasidega ning nii hoiab kokku küttekuludelt.

Ta tunnistas, et auhinnatud saunad on kuum kaup välismaal, neile jätkub turgu ennekõike Ameerikas, Austraalias ja rikkamates Euroopa riikides. «Mis seal salata, eks Šveitsis elav inimene saabki endale rohkem lubada kui keskmine Eesti elanik,» tõdes firmajuht.

Leiliruumiga suvila

Eestlased seevastu mõtlevad üldjuhul praktiliselt ning soovivad leiliruumile lisaks pesuruumi ja niisama mõnusaks istumiseks veel kolmandat toakest. Seetõttu on firma toodete hulgas ka niisugused saunamajad, mida võiks isegi väikestviisi suvilaks pidada. Õigupoolest ongi mõni neist sisuliselt saunaga suvila, kuid kuna mõõtmetelt jäävad need alla 20 ruutmeetri, võib selle lihtsalt osta ja kasvõi keset metsa püsti panna. «Omavalitsusele võib küll teada anda, kui on plaanis oma krundile saunamajake paigaldada, aga kuna suurim neist on 19,9 ruutmeetrit, siis ehitusluba või muud säärast meie majad ei vaja,» sõnas Tsirna.

Saunasellid valmistavad isegi kahekorruselisi saunamaju, mille alumisel korrusel on leili- ja pesuruumid, lisaks kööktuba, ülemisele korrusele saab aga teha magamisasemed. Ta märkis, et soovi korral saab sellist maja ka talvel kasutada, sellisel juhul on mõistlikum see lasta ehitada paksemast, 70 kuni 204 millimeetrise paksusega liimpalgist, mille mõtles välja samuti Tsirna ise.

«Kui klassikaline liimpuit koosneb kahest lauast, siis meie toodame siin ise ka neljast lauast kokku pandud kuni 204 millimeetri paksust termopuitu, mis on tavalisest puitplaadist kõvasti vastupidavam, sest sellest on peaaegu kogu niiskus välja töödeldud,» selgitas ta. «Olen ise ära proovinud, et isegi 40 millimeetri paksuse seinaga saunast hakkab soojus alles kuue-seitsme tunni pärast välja minema.»

Me pole enam see riik, kes peaks hästi odavalt ja hästi palju tootma, et sakslased saaksid kesise kvaliteediga aiamaju ehitada, sõnas Romet Tsirna.

Noore mehe ettevõtlikkus ja innovatiivsus on firma aidanud nii kaugele, et mõne aasta eest tekkis vajadus laieneda. Kui sellest plaanist kuulis tehaseomanik, kelle alluvuses koolipoisid omal ajal töötasid, pakkus ta hakkajatele meestele hoopis oma tehas ära osta, et nad ei peaks ise uut ehitama. «Senine omanik oli juba pikalt tegutsenud ja soovis asuda pensionipõlve nautima, mistõttu ostsime firma koos tootmishoonega. Lisaks saime tehasega kaasa ka hulga töötajaid, kellel masinad juba selged, seega ei tulnud meil inimesi ise koolitada, vaid saime kohe hakata tootmismahtu suurendama,» rääkis Tsirna.

Saunamajade tootmine käib Võnnus meeletu kiirusega: nädalas saadakse valmis 50–60 sauna. Hüppeline kasv toimus siis, kui paljud teised ettevõtted vaevu pinnal püsisid ja mõnigi põhja vajus. «Koroonakriis suurendas meie tellimuste arvu kaks korda. Kui turismisektoris olid rasked ajad, sest spaad olid suletud, hakkasid inimesed endale kodudesse spaasid ehitama,» seletas Tsirna. «Müügi mõttes oli see ilus aeg, nüüd on turg tagasi selles kohas, kus see oli enne pandeemiat.»

Soomlaste metsast

Et saunu ehitada, tuleb mõistagi ka metsa langetada, kuid Saunaselli omaniku sõnutsi tuleb puitu suures osas tellida Soomest, enne Ukraina sõda telliti lauad Venemaalt. Ent Eesti saeveskid ei tunne nende vastu millegipärast huvi. «Oleme mitmed neist kutsunud laua taha, et arutada võimalikku koostööd ja kuidas saaks Eesti puitu kohapeal väärindada, ühtlasi ei peaks siis puitu asjatult transportima, aga mitte ükski neist pole isegi kohale tulnud,» nentis ta.

«Soomest on meil käinud viie saeveski esindajad külas. Ei tea, kas eestlastel on lihtsam tooraine otse eksporti suunata, või milles asi. Aga me pole enam see riik, kes peaks hästi odavalt ja hästi palju tootma, et sakslased saaksid kesise kvaliteediga aiamaju ehitada, vaid keskenduma siin kohapeal puidu väärindamisele.»

Saunaselli juht lisas, et soomlasi nad üle parda heita ei soovi, kuid kindlasti oleks ettevõte valmis vähemalt teatud osa toorainest praegugi kohalikest saekaatritest ostma.

10. oktoobri õhtul jagati Athena keskuses toimunud galaõhtul auhindu Tartu parimatele ettevõtjatele. Koostöös Eesti kaubandus-tööstuskojaga pärjati parimaks nooreks ettevõtjaks Tartumaal Romet Tsirna Saunasell OÜst. Ettevõttel on tänaseks rohkem kui 50 edasimüüjat enam kui 30 erinevas riigis üle maailma.