Moehull noor ema toob ettevõtete argipäeva stiili

Kuigi Franz Raveri klientuuri moodustavad eestkätt ettevõtted, lõi moebrändi asutaja Susanna Peters selle aasta algul kultuuripealinn Tartu 2024 mustritest inspireeritud erikollektsiooni, mis on mõeldud kõigile. Foto: Sille Annuk

Vormiriideid disainiva ettevõtte Franz Raveri asutaja Susanna Peters tunnistab, et on moehull ja seda juba maast madalast. Seega ei valmistanud karjäärivalik talle ka eriliselt reavalu – Peters teadis juba lapseeas, et ühel päeval saab temast disainer.

Miks otsustas alustav ettevõtja aga eranditult just vormiriietele keskenduda? «Esmapilgul võib see küll nišivaldkonnana tunduda, kuid tegelikult kantakse vormiriideid ligi 40 tundi nädalas,» vastas ta. «Tahtsin, et mu looming oleks rohkemat kui lihtsalt järjekordne riideasjake, mis kapihämarusse ununeb.»

Kolm aastat tegutsenud ettevõte on loonud pea 2000 disaineritoodet ning valmistanud muu hulgas vormiriideid ka kodumaistele suurettevõtetele, nagu Elron, LHV pank ja Kaubamaja.

Hüpe tundmatusse

Plaan oma ettevõte rajada oli Petersil küll juba õpingute ajal, kuid toona tundus see kauge tulevikuna. 2020. aasta varasügisel, kaheksandat kuud lapseootel, otsustas ta aga ühtäkki tegutsema hakata. «Mõtlesin küll, et töötan veel ja panen kõrvale, aga siis otsustasin lihtsalt hüpata, saab mis saab,» rääkis moelooja. Sealt läks pall veerema, järgmise aasta kevadel registreeris vastne ema oma moebrändi ning sõlmis peagi ka esimese koostöölepingu. «Tegelikult ei osanudki ma toona ette kujutada, mis sellest kõigest üldse saab,» tunnistas ta. «Mis seal salata, paarikuise poja kõrvalt oma ettevõtet rajada oli raske. Samas pakkus see mulle just seda sorti vaimset väljakutset, mida emaduse kõrvalt vajasin.»

Ja kui raskeks läks, pani pere õla alla. «Mul on väga vedanud, et olen kasvanud just sellises perekonnas,» lausus Peters. «Mulle pole kunagi öeldud, et vali endale eriala, mis tooks raha sisse, või oleks praktiline. Vanemad on mind minu moehulluses alati toetanud.» Oma lähedased põimis moelooja ka ettevõtte nimesse: nimelt on välismaise kõlaga Franz Raver tuletis Petersi isa ja poja eesnimedest.

Miski ei jää seisma

Kuidas käib vormiriietuse loomine? Esimese asjana istub Peters kliendiga maha, et kindlaks teha tellija soov ja nägemus. Loomeprotsessi käigus võib aga juhtuda, et kliendi ja moelooja nägemused ei ühti. Sellisteks puhkudeks on Petersil varrukast võtta aastatepikkune müügitöö kogemus, mis aitab vajadusel navigeerida ka delikaatsetes maitseküsimustes.

Järgmine samm: tootmine. Kuigi Peters on enda sõnul läbi ja lõhki loomeinimene, tunnistab ta, et õmblemine pole talle kunagi meeldinud. «Õmblusmasinad lihtsalt ei armasta mind,» nentis ta muigega. «Minu käe all need ei tööta.» Selle tõestuseks rääkis moelooja, et on aastate jooksul nii mõnegi masina parandusse viinud, aga ainult selleks, et kuulda «See ju töötab!». Ja ehk ongi nii parem, sest ettevõtjast moedisaineril poleks selleks muude toimetuste kõrvalt aegagi. Seetõttu tellib Franz Raver õmblusteenust hoopis oma tootmispartneritelt.

Mis seal salata, paarikuise poja kõrvalt oma ettevõtet rajada oli raske, tunnistas Franz Raveri asutaja Susanna Peters.

Kogu protsess võib võtta aega paar kuud kuni pool aastat, kõik sõltub tegumoest. Selle väljatöötamine ongi Petersi sõnul kõige töömahukam, sest vormiriietus peab erinevalt kõrgmoest olema ühtaegu nii mugav ja praktiline kui ka stiilne ja esinduslik – tasakaalu leidmine nõuab oma aja.

Ettevõtjana peab Peters südameasjaks keskkonnasäästliku tootmisprotsessi edendamist, mistõttu on Franz Raveri toodang vaid tellimuspõhine. «Toodame täpselt nii palju kui kliendil vaja, et midagi ei jääks lihtsalt stangedele rippuma,» rääkis ta. Ka tootearendusest üle jäänud näidised lähevad nagu soojad saiad, neid jagab moelooja sõpradele ja tuttavatele. Ja mis puutub tootmisel tekkinud tekstiilijääkidesse, siis need taaskasutatakse, et hoida ettevõtte jalajälg võimalikult väike.

Ka eestimaise toodangu eelistamine on moelooja hinnangul oluline samm loodushoidlikuma tarbimise poole. «Selge on see, et Eestis disainitud ja toodetud esemed on kallimad kui Aasia kiirtoodang,» tõdes ta. «Samas tähendab see madalamat hinda meie keskkonnale.»

Vormiriided ühendavad endas funktsionaalsuse ja stiili, mistõttu võtab õigete tegumoodideni jõudmine aega, kannatust ja rohkelt visandeid. Foto: Sille Annuk

Ambitsioon küünib kaugemale

Hiljuti sai teoks moelooja üks kauaaegne unistus: Franz Raver sai veebipõhise tellimiskeskkonna, mis muudab juba loodud mudelite tellimise varasemast hõlpsamaks.

Järgmine suur unistus on oma stuudio. «Suurte klaasakendega stuudio,» täpsustas Peters. «Praegu töötan kodukontoris, aga tahaksin ka päris oma pesa, kus kõikide oma kompsude, kangarullide, näidiste ja nööpide keskel toimetada.»

Senini on moelooja keskendunud vaid kodumaistele klientidele, kuid poole silmaga vaatab ta juba ka välismaiste ettevõtete poole: rahvusvahelise koostöö alustamine ongi praegu Franz Raveri kaugem siht. «See on täpselt nii hirmutav, et peaks proovima,» naljatas Susanna Peters.