/nginx/o/2024/10/10/16408090t1h520d.jpg)
Inimese psühholoogia on üles ehitatud nii, et see ei keskendu mitte niivõrd tulevikule, kuivõrd olevikule. Mugav on asju edasi lükata, mitte end kohe käsile võtta. Aga tulevikutervisele võiks inimene mõelda küll kohe ja nüüd, leiab arst, teadlane ning tervisetehnoloogia ettevõtte Antegenes juht Peeter Padrik. «Nii nagu pensionifondid on loodud selleks, et tagada inimesele kaugemas tulevikus parem toimetulek, nii pakuvad seda ka ennetava personaalmeditsiini võimalused.»
See oli 2015. aastal, mil Eesti lõi personaalmeditsiini riikliku programmi ja sotsiaalministeerium tegi eeluuringu, kuhu kaasati mitme eriala spetsialiste, sealhulgas onkoloogia spetsialistina Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku direktor Peeter Padrik. Geenivaramu oli siis samuti olemas ning arutelud samal teemal käisid ka professor Andres Metspaluga.
2017. aastal algasid Eesti geenivaramu andmete baasil personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid.
«See oli esimene kord, mil me hakkasime mõtestama, kuidas paljude geenivariantide kogumõjust ehk polügeensest riskiskoorist tekkivaid haigusriskide hinnanguid tervishoiu kasutusse anda,» meenutab Peeter Padrik.
«Samal ajal võeti Euroopa Liidus vastu regulatsioone, mille järgi peavad haigusriske hindavad geenitestid olema in vitro meditsiiniseadmed ja neil peavad olema tootjad. Ja see viis mind mõttele, et kui ma usun meie uuringutes oleva tehnoloogia tulevikku ning tahan neid inimeste tervise heaks kasutusele võtta, siis peangi looma ettevõtte.»
Pikk ja ilus elu
Ante tähendab ladina keeles enne ja genes sündi või päritolu või ka lihtsalt geene. Peeter Padriku 2018. aastal asutatud firma nimega Antegenes võiks maakeeles kõlada «geneetiline informatsioon enne haigusi».
Ettevõtte missioon on anda inimestele suurem võimalus elada pikem ja ilusam elu, võideldes pahaloomuliste kasvajatega täppisennetuse teel ja kasutades selleks polügeense ehk PRS riskiskoori tehnoloogial põhinevaid geeniteste.
Polügeenne riskiskoor on geneetiline mõõdik, mida kasutatakse inimese geneetilise eelsoodumuse hindamiseks teatud haiguste või omaduste tekkeks. See skoor põhineb mitme geenivariandi ehk polügeenset mõju avaldavate geenide kombineerimisel, kus iga variant lisab oma tillukese panuse haigusriski või omaduse kujunemisele.
Mitme aasta teadusliku arendustöö tulemusena sai Antegenes 2020. aastal valmis terve hulga niisuguseid teste. Rinna-, eesnäärme-, jämesoole- ja melanoomitesti, mille vastused kirjeldavad inimese riski haigestuda ning annavad ka kliinilisi soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumiseks.
2020. aastal loobus doktor Peeter Padrik ülikooli kliinikumis juhtivast tööst, ta jäi seal küll arstina tegelema oma seniste patsientidega, aga jätkas hoopis teistmoodi karjääri, alustades kogu maailmas veel uudse tehnoloogia toomist tervishoidu.
Praeguse statistika kohaselt haigestub vähki elu jooksul iga kolmas mees ja neljas naine ning haigestumus kasvab. Mitte keegi ei tea doktor Peeter Padrikust paremini seda, et vähiravi on seda tulemuslikum, mida varem õnnestub kasvaja avastada.
Praegused riiklikud vähi sõeluuringute programmid arvestavad vaid inimeste sugu ja vanust. Samal ajal on 20 protsendil inimestest suurenenud geneetiline eelsoodumus sagedaste vähkide tekkeks.
Naiste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja on teatavasti rinnavähk. Selle varajaseks avastamiseks ja surmade vähendamiseks tehakse Eestis naistele vanuses 50–74 mammograafilist sõeluuringut.
«See päästab aastas 22 elu. Aga viiendik rinnavähkidest diagnoositakse hoopis noorematel naistel, kes ei ole jõudnudki veel sõeluuringuni,» ütleb Peeter Padrik. «Sõeluuringusse ei ole vajalik kaasata noorelt kõiki naisi, aga 20 protsenti neist peaksid alustama sõeluuringut küll märksa varem.»
Praeguses tervishoiusüsteemis vaadatakse inimesi Peeter Padriku sõnul nagu karja ja otsustatakse, kuidas karjal oleks parem. Aga oluline on iga inimene!
Või jämesoolevähk, mis on esimese kolme sagedaima vähi hulgas nii naistel kui ka meestel. Eestis on rakendatud riiklik jämesoolevähi sõeluuring alates 60. eluaastast. Kuid jämesoolevähk on kõige sagedasem vähisurmade põhjus just alla 60-aastastel inimestel. Ka sel puhul aitab personaalmeditsiin haigusriske täpsustada ja anda soovitused jämesoolevähi õigeaegseks ennetuseks.
/nginx/o/2024/10/11/16410949t1h48fc.jpg)
Meestel on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja eesnäärmevähk. Süsteemset eesnäärmevähi sõeluuringut Eestis aga pole, kuid seda püütakse teha eesnäärmespetsiifilise antigeeni taseme määramisega veres, tuntud ka kui PSA-test.
Doktor Peeter Padrik aga teab, et PSA pole piisavalt täpne, see on sageli normis ka vähi korral just suurenenud geneetilise riskiga meestel. Ta lisab, et Rootsi ja USA uuringute põhjal surevad suurenenud geneetilise riskiga mehed vara eesnäärmevähki kolm korda sagedamini. «See oleks kindlasti välditav täpsema diagnostika ja ennetusmeetmete abil. Praegu enamik mehi oma geneetilist riskitaset ei tea ning seda ei tea ka nende arstid. Küll aga tehakse massiliselt ebatäpseid PSA-teste,» räägib Peeter Padrik.
Mida toob tulevik?
Kuidas siis läheb Antegenesel ja mida toob tulevik? Kas inimesed on valmis kulutama raha personaalmeditsiini peale, uskuma geeniteste, mis nende haigestumise riskitaset ennustavad, ning soostuma soovituste ja vajadusel edasiste uuringutega.
Antegenese veebilehelt saab valida kolme vähitüübi geneetilise riski põhist personaliseeritud ennetust. Vanuseti on soovitused erinevad. Naistele on soovitus teha rinnavähi geneetilise riski test alates 30. eluaastast, meestele eesnäärmetesti alates 40. eluaastast. Sama soovitus on ka jämesoolevähi riski väljaselgitamiseks nii meestele kui ka naistele. Ülemist vanusepiiri ei ole.
Test koos juhistega saadetakse patsiendile postipakiautomaati, kodus võtab ta põsekaapemeetodil oma DNA ja saadab Antegenesile tagasi. Testi vastuse saab ta e-posti teel meditsiinilise raportina, kus on ka soovitused ja juhised järgmisteks sammudeks.
/nginx/o/2024/10/11/16410932t1h0082.jpg)
Ühe haigustüübi testi hind on 195 eurot, kolmel testil korraga 225 eurot. Testijärgne arsti või geeniõe konsultatsioon maksab 50 eurot, mida enamikul juhtudel ei ole tingimata vaja, sest testivastused sisaldavad ka personaliseeritud arstlikke soovitusi vähiennetuseks ja suunavaid saatekirju arstidele. Kui on vaja edasisi uuringuid, siis neid rahastab juba tervisekassa.
«Ühest küljest me toome tervishoidu uut konkreetset tehnoloogiat, teistpidi aga ka uut suurt meditsiinimudelit, milleks on personaliseeritud ennetus,» räägib Peeter Padrik veel. «Et mitte asuda tegutsema siis, kui haigus on käes, vaid seda ennetada või võimalikult varakult avastada, et see efektiivselt eemaldada. Ning teha seda mitte kõikidele ühtemoodi, vaid individuaalsete riskide alusel.»
Viiendik rinnavähkidest diagnoositakse noorematel kui 50-aastastel naistel, kes ei ole jõudnudki veel sõeluuringuni.
Praeguses tervishoiusüsteemis vaadatakse inimesi Peeter Padriku sõnul nagu karja ja otsustatakse, kuidas karjal oleks parem. Aga oluline on iga inimene! Personaalmeditsiini mõte on, kuidas igal inimesel oleks terviselahendused võimalikult head, mis tähendabki, et ka igal ühel endal on mõtet vaadata oma tervise iseärasusi, teada tagapõhja, pärilikkust ja geeniriske ning vastavalt sellele tegutseda vähiennetuse nimel.
Peeter Padriku kinnitusel väga paljud inimesed ja arstid seda mõtteviisi ka jagavad. Eestis on Antegeneselt personaalse geeniriskihinnangu saanud 20 000 inimest. Tervet rahvastikku ehk 1,3 miljonit inimest silmas pidades on see veel kübeke.
«Aga me liigume paremuse poole,» ütleb Peeter Padrik. «Tervislikud eluviisid on kõigile laialt teada ja need aitavad ka vähi vastu. Kui siia lisada nüüd proaktiivne käitumine ja kasutada personaalmeditsiini teenuseid, siis saame juurde tohutult suure võimaluse haiguste varaseks avastamiseks ja oleme paremini informeeritud. Kui võrrelda autoteenindusega, siis seal maksame tavaliselt palju rohkem kui iseenda terviseteenuste eest. Aga kumb on siis tähtsam?»
Eesti suur võimalus
Väheoluline ei ole Peeter Padrikule kui ettevõtjale ka see, et Antegenes toob tervishoidu tehnoloogiat, mis on uudne kogu maailmas, arendades praegu personaliseeritud vähiennetuse turgu Ühendkuningriigis, Saksamaal, Norras, Rootsis ja Portugalis. «Kui rääkida sel teemal teiste riikide inimestega, öeldakse meile, et neis asjades oleme teistest ees. Et see on meie võimalus,» rõhutab ta.
Ning see tähendab, et kui valdavalt kasutatakse Eesti tervishoius muudest riikidest pärit tehnoloogiat, innovatsiooni ja lahendusi, siis vähiennetuses on just eestlased need, kes arendavad geneetikal põhinevaid personaliseeritud geeniteste ka teiste riikide jaoks.
/nginx/o/2024/10/10/16408091t1hc05b.jpg)
Antegenese tiimi kuus liiget töötavad Tartus, kuus Tallinnas ning üks Ühendkuningriigis. Sel pildil on Antegenese juhi Peeter Padriku taga tootejuht Siim Sõber, kes on geenitehnoloog ja teaduste doktor ning kes ühendab Antegenese jaoks väga vajalikuna biotehnoloogia ja bioinformaatika meditsiiniga. Arvuti taga istub geeniõde Stella Gering, kes on ühekorraga nii geenitestide nõustaja patsientidele kui ka kogu Antegenese tööks vajaliku logistika korraldaja.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)