Ravimiarendus pole maraton, vaid ultramaraton

Icosagen Cell Factory teadusdirektor Mart Ustav jr tegi järeldoktorantuuri Kanadas Toronto ülikoolis, kuid otsustas 2020. aastal koroonapandeemia tippajal Tartusse naasta, et oma teadmistega siinset antikehade arendust edasi viia. Foto: Sille Annuk

Pea kaks kümnendit tegeles biotehnoloogia ettevõte Icosagen Cell Factory eeskätt teenuspõhise teadustööga. Pärast koroonapandeemiat otsustas ettevõte senisest jõulisemalt härjal sarvist haarata ja ise ravimeid tootma hakata.

2022. aasta suvel algas Tartus Eesti esimese ravimiarendustehase ehitus. Nüüdseks on linna servas Eerikal uus ravimitööstus püsti ja täistuuridel alustab see tööd eeldatavasti tuleval suvel. Icosageni asutaja Mart Ustavi poeg, ettevõtte teadusdirektor Mart Ustav jr kinnitab, et Tartust saab hõlpsasti ülemaailmse haardega ravimiäri ajada, muret teeb vaid kohalike spetsialistide üha kahanev hulk.

Mart Ustav jr, millised on Icosageni praegused peamised arendussuunad?

Tegeleme peaasjalikult majasisese arendusega, et luua bioloogilisi ravimikandidaate, seda eelkõige onkoloogia ja immunoloogia valdkonnas. Näiteks arendame koostöös Tartu ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti regionaalhaiglaga välja Eestis seni kättesaamatut CAR-T rakuravi verevähiga patsientidele. Uuringud on näidanud, et pooled rakuteraapia patsientidest kas saavad haigusest jagu või pikendab ravi nende eluaastaid. Võiksime 2026. aastaks olla juba nii kaugel, et CAR-T rakuravi on kättesaadav esimestele Eesti patsientidele.

Kui kaugel on Eesti esimene ravimiarendustehas?

Tehas on tegelikult valmis, kuid sellise rangelt reglementeeritud tegevuse alustamisega kaasneb suur hulk dokumentatsiooni, mis on tarvis korda saada enne, kui saame hakata teenust pakkuma. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaksime vajalikud load kätte saama järgmise aasta suveks.

Pandeemia õpetas meile nii mõndagi, kuid eeskätt saime hea arusaama sellest, kuidas ravimiarendus-protsessi reaalselt ellu viia.

Sellest hoolimata oleme esimeste ravimikandidaatide tootmisprojekte juba alustanud, sest arenduse esimene faas hõlmab eeltööd, mis ei nõua rangelt reglementeeritud dokumentatsiooni.

Icosagen investeeris ravimiarendustehasesse pea 50 miljonit eurot. Mis ajaks loodate selle tasa teenida?

Kui tehas tööle hakkab, loodame aastas ette võtta kuus kuni kümme projekti ning kui arvestada, et ühe projekti keskmine turuhind jääb viie ja kaheksa miljoni euro vahele, võiksime oma investeeringu paari aastaga tasa teha.

Oleme investeeringud katnud teenitud kasumite ja Euroopa investeerimispanga laenudega, seni pole meil tekkinud vajadust välisinvestoreid kaasata. Pealegi on meie eesmärgid ilmselt liiga sotsiaalsed, et ühtida investorite omadega, kelle eesmärk on investeerida ja selle pealt teenida.

Kui lihtne või raske on siin kandis biotehnoloogia ettevõttesse inimesi leida?

Väga raske. Tegelikult valmistab see meile muret. Eesti teadusrahastus on niivõrd kokku kuivanud, et laborites on palju vaiksemaks jäänud, mitmed neist on kinni pandud ja paljud on üleüldse teadlase karjäärist loobunud. See tähendab aga vähemal hulgal inimesi, kes õpetaksid välja järgmist põlvkonda. Valge bioloogia, mis on Eestis varem olnud edukas teadusvaldkond, tundub praegu olevat tõsises langustrendis.

Eestis on küll mõned üksikud väga tugevad laborid ja uurimissuunad, aga näiteks rakuteraapia valdkonnas, millega meie tegeleme, pole lihtsalt piisavalt laboreid ega vastava teadustaustaga inimesi. Seega peame vaatama Eestist kaugemale. Meil on praegu tööl paarkümmend välismaalast, kõige rohkem on sakslasi, aga on ka näiteks soomlasi, kanadalasi ja indialasi.

Kui tihe on rahvusvaheline turg?

Turg on tihe. Meil on palju konkurente nii teiste ettevõtete kui ka akadeemiliste laborite kujul. Oleme viimase paari aastaga üles ehitanud väga tugeva arendusosakonna, mis tegelebki ainult uudsete tehnoloogiate ja ravimikandidaatide välja arendamisega, sest ilma tugeva teadusarendustegevuseta ei ole lihtsalt võimalik selles äris läbi lüüa.

Biotehnoloogia valdkond areneb lihtsalt nii kiiresti: pead jooksma selleks, et oma kohta hoida, ja lootma, et mõni sinu arendustest saavutab olulise läbimurde, mis eristaks sind konkurentidest.

Eestis on küll mõned üksikud väga tugevad laborid ja uurimissuunad, aga näiteks rakuteraapia valdkonnas, millega me tegeleme, pole lihtsalt piisavalt laboreid ega inimesi.

Tänu oma arendustööle oleme nüüdseks saavutanud rahvusvahelise tuntuse, mis sest, et tegutseme Eestis, biotehnoloogia valdkonnas veel üpriski tundmatus riigis.

Koroonaaegne kriisiolukord sundis biotehnoloogia ettevõtteid kiiresti tegutsema. Mida te sellest ajast õppisite?

Pandeemia õpetas meile nii mõndagi, kuid eeskätt saime arusaama sellest, kuidas ravimiarendusprotsessi reaalselt ja väga väikese ajaga ellu viia – see oli justkui ravimiarenduse kiirkursus.

See õpimoment oli meile katalüsaatoriks: suutsime end ümber häälestada teenust pakkuvast ettevõttest ravimiarendusele keskenduvaks ettevõtteks. Alates pandeemia algusest oleme ettevõttena teinud plahvatusliku arengu ja seda eelkõige just tänu oma arendusvõime kasvule.

Mis on ühele biotehnoloogia ettevõttele suurimaks proovikiviks?

Aeg. Ravimiarenduses liigutakse tibusammudega, ainuüksi see etapp, mida meie siin praegu teeme – toodame juba välja arendatud ravimikandidaati kliiniliste katsete jaoks –, võtab aega poolteist kuni kaks aastat. Pärast seda läheb veel paar aastat, et näha, kas toodetud ravimikandidaadil on üldse mingit toimet. Kui sellele lisada ka eelnenud arendusaeg, siis võib ühe ravimi arendus aega võtta kuni kaheksa aastat. Samas ei saa seda protsessi ka kuidagi kiirendada. Seega võib öelda, et ravimiarendus pole isegi maraton, vaid ultramaraton.

Milline on Icosagen viie aasta pärast?

Loodan, et siis on esimesed meie enda arendatud ravimikandidaadid jõudnud kliinilisse faasi. See tähendab, et katsetame neid juba patsientide peal. Ilmselt saavad need esimesed ravimikandidaadid olema kas onkoloogia või rakuteraapia ja regeneratiivmeditsiini valdkonnas.

Selge on muidugi see, et lähiaastatel pole meil veel sellist ressurssi, et neid ravimeid ka ise turustama hakata. Seega leiaksid meie väljatöötatud ravimid esmalt tee mõne teise ravimifirma portfelli. See annaks meile olulisi ressursse, et veelgi areneda ja muutuda tulevikuks selliseks ravimiettevõtteks, kes saaks ise oma ravimeid patsientideni viia.