/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2009/09/03/230101t1hd2a1.jpg)
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et kehtiv õigus reguleerib küll väga täpselt põllumajandusloomade pidamise tingimusi ja nõuab, et need oleksid liigiomased, kuid ei anna täpsemaid suuniseid looma pidamiseks tiheasustusalal.
Linnaloomale pole erireegleid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möldri sõnul ei leia seadustest viiteid, kuidas kaitsta pahatahtliku naabri loomapidamisviisi eest. Näiteks olukorras, kus mesitaru lennuava on suunatud nii, et mesilaste lennutee läheb otse üle naabri õue.
«Ongi küsimus, kes saaks reguleerida või kas peaks,» lausus Mölder. «Õiguskantsler on võtnud sõna mesilaste kohta, et peaks reguleerima. Sotsiaalministeerium leiab, et omavalitsused peaksid reguleerima. Kuid õiguslikult on see väga ebapädev seisukoht, sest peaks olema reguleeritud Eestis ühte moodi, mitte nii, et Tartus kehtivad ühed nõuded, mõnes teises omavalitsuses teised.»
Näiteks Pärnus on mesilaste pidamist reguleeritud heakorraeeskirjaga. «Aga mis seos on mesilastel heakorraga?» küsis Mölder.
Peale selle osutas Mölder, et piirangute kehtestamine põllumajandusloomade pidamisele on otseselt seotud inimese põhiseaduslike õiguste piiramisega ja sellised piirangud peaksid olema kirjas seaduses, mitte alamates õigusaktides.
Samamoodi on näiteks kanade pidamisega: kui aias on kanakuut ja kukk pistab hommikuti kirema, häirides naabri und, saab teemale läheneda naabrusõiguste kaudu.
Kokkuvõte on aga see, et põllumajandusloomi võib linnas pidada. Seejuures linde ei ole ka tarvis põllumajandusloomade registris registreerida. Küll tuleb seda teha hobuste, veiste, sigade ja kitsede pidamisel, ütles Mölder.