Viimaste nädalate majandustulemuste ja -prognooside statistika, teated järjekordsetest maksutõusudest ja ülevaade palgasaajate erakordselt ebaühtlase suurusega klastritest kinnitasid järjekordselt ängistavat tunnet, et oleme uppuval laeval ning ei paista sihti ega kallast (vabandan juhusliku sõnamängu pärast). Samad tüürimehed tammuvad ringiratast pimedas toas, rahvas publikuna ümberringi, ja lahendust ei paista.
Tellijale
Erle Nõmm: radikaalne innovatsioon – vallandame valitsuse (2)
Ministrid käsivad «mitte vinguda», «huvituda riigi käekäigust» ja «olla solidaarsed». Oo jaa, see ongi sõlmküsimus – olla solidaarne … See on ühiskondlik kokkulepe, ühiskonna liim, mis sunnib ühte hoidma ja pingutama. Aga valitsus ei saa sellest sõnast aru. Valitsus tegeleb ohjeldamatu sõnamaagiaga, nii et tegemist pole paraku siiski mitte filoloogilise probleemiga, vaid sotsiaalse puudega.