:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
/nginx/o/2014/04/24/2983132t1h2c8b.jpg)
/nginx/o/2024/10/08/16405257t1hae76.jpg)
Lõunakeskuse ekspress hakkas sõitma juba ligi 15 aastat tagasi, et pakkuda kaubanduspargi klientidele tasuta kiiret bussiühendust kesklinnaga. Teisipäevast hakkas Lõunakeskuse ja kesklinna vahet sõitma Tartu esimene elektribuss.
Särtsubussi positiivne kliimamõju on võrdeline mitmekümne uue sõiduauto aastase CO2-heitega, kusjuures uus erkkollane buss saab pea 60 protsenti vajaminevast kütusest päikesest, ülejäänu tuleb elektrivõrgust.
«Ühelt poolt on oluline kliendi mugavus, teisest küljest saame anda panuse autoliikluse vähendamisele ning soodustada ühistranspordi kasutamist,» ütles Lõunakeskuse tegevjuht Marju Jeedas. Ta lisas, et elektribussi mõtteid mõlgutati juba 2021. aastal, aga siis oli selle pidamine liiga kallis. «Meil on hea meel, et koostöös Sebega see nüüd õnnestus,» sõnas Marju Jeedas.
Lõunakeskuse buss on elektribussi opereeriva Sebe juhatuse liikme Mart Raamatu sõnutsi Eestis ainulaadne ja kõige innovatiivsem liikuvusteenus. Unikaalsus peitub eelkõige selles, et suure osa bussi liikumiseks vajaminevast elektrist toodavad päikesepaneelid.
Võrreldes fossiilsel diislikütusel sõitva bussiga vähendab elektribuss CO2-heitmeid 60 tonni jagu aastas. Arvestades, et just transpordisektor on Tartu linnaõhu üks suuremaid saasteallikaid, on selles valdkonnas suured muutused vajalikud ning taastuvenergial liikuv elektribuss seda eesmärki ka kenasti täidab, tõdes Raamat.
«Sisuliselt seome tervikuks kolm kliimaneutraalset lahendust: toodame ise taastuvelektri, salvestame selle akudesse ning suuname elektribussi. Kuigi lahendus on tavapärasest mõnevõrra kulukam, kaalub sellest tekkiv kasu meie ühisele linnaruumile ja keskkonnale igati üle,» kommenteeris Raamat.
Õhtul pannakse buss laadima, aku saab täis nelja tunniga. «Lootus on, et buss suudab ühe laadimisega terve päeva liinil püsida ka talvel, aga vajadusel saab salongi kütmiseks sellele lisada diiselahju,» ütles Raamat. «Seda bussi on Eestis varem testitud ja siis polnud probleeme sellise kilometraaži teenindamisel.»
Kuna tegemist on Eesti teedel katsetatud demobussiga, saadi see soodushinnaga 350 000 eurot, mis Raamatu sõnul on tavalisest diislibussist kolmandiku jagu kallim. Kogu projekt maksis 500 000 eurot, millest osa on Euroopa Liidu taasterahastu Next Generation EU toetus.
Linnabusside elektrifitseerimine on perspektiivikas, sest nende sõidumustrid on kindlad ja päevane läbisõit üsna väike. Lisaks vähendab see fossiilse diislikütuse kasutamist, mille heitgaasid kahjustavad nii loodust kui inimeste tervist. Seetõttu on Euroopa Liit otsustanud, et 2035. aastast peavad uued linnaliinibussid olema nullheitega.
«Tartu busside praegune hankeleping kehtib 2029. aastani, aga milline saab olema Tartu järgmine ühistransport, selgub lähiaastatel,» ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm. «Oleme katsetanud eelmise põlvkonna elektribussi, mis küll polnud nii hea ja keskkonnasäästlik nagu Lõunakeskuse oma, seega on hea meel näha, et erasektor inspireerib ka teisi selles suunas tegutsema.»
Lootus on, et buss suudab ühe laadimisega terve päeva liinil püsida ka talvel, sõnas Sebe juhatuse liige Mart Raamat.
Uue bussi rooli hakkab keerama Aleksandra Rakovskaja, kellel on aastatepikkune kogemus nii diislikütuse kui ka gaasiga sõitvate bussidega. «Elektribuss on vaiksem ja mõnusam, istegi on pehmem. Kohapealt liigub ka hästi edasi,» rääkis vilunud bussijuht Aleksandra Rakovskaja.
Iga päev sõidab Lõunakeskuse bussiga 200–300 inimest. Jeedase kinnitusel on ka uue bussiga sõit kõigile tasuta ning liin ja väljumisajad ei muutu.
Selle aasta aprillis jõudsid ka Tallinnasse Eesti esimesed linnaliini püsivalt teenindavad täiselektrilised bussid, kokku 15 masinat, millel ei ole alternatiivset jõuallikat.
«Neid laetakse kord päeva jooksul, talvise kasutuse praktika meil puudub. Suvel on saavutatud sõiduulatus kuni 350 kilomeetrit,» sõnas Tallinna linnatranspordi tehnikadivisjoni direktor Toomas Hirve.
Ta lisas, et elektrilise bussi plussid on vaiksus ja dünaamilisus sõidul. Hooldusvälbad on sarnased diiselbussiga, ehk iga 30 000 kilomeetri järel. Praegu veel saadakse elektrit üldisest võrgust, aga ka pealinnas on tulevikus plaanis võtta kasutusele päikesepargid, mistap uuritakse turgu, et sõlmida lepingud otse roheenergia tootjatega.
«Ühe elektribussi hind on umbes 500 000 kuni 600 000 eurot, samas kui diiselbuss maksab 350 000 kuni 400 000,» nentis Hirve.
Millal pealinnas kõik senised bussid elektriliste vastu vahetatakse, seda ta veel öelda ei osanud. Toimepidevuse poolest, et Tallinn oleks kaetud teenusega ka siis, kui üks energia liik kriisiolukorras ära kukub, peab Hirve teatel olema kasutusel erinevate kütuseliikidega ühistransport.
«Ei ole mõistlik ainult elektritransporti kasutada, sest kui juhtub mingi suurem avarii elektri tarnimises, jääb kogu transport seisma, halvates kogu linna toimimise. Just toimepidavuse tõttu on ka Tallinna linnatranspordis esindatud erinevad kütuseliigid,» selgitas ta.