Nahkkilpkonn peab enne eksponaadiks saamist kuivama

Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogia teadur Villu Soon rääkis, et Saaremaalt avastatud nahkkilpkonna luustikku ja koljut saab hõlpsasti säilitada. Aga erilise kilbi prepareerimine nõuab nuputamist. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli loodusmuuseumi laborisse jõudis möödunud nädalal Eestis seninägemata nahkkilpkonna korjus, mille sakslane Wilhelm Tell leidis juulis Lääne-Saaremaa kaldaveest.

Paraku jättis leidja leiu mitmeks kuuks oma koduõuele. Leidmise ajal oli loomal alles tagaloib ja suurem osa kõhualust, kuid kui nahkkilpkonn mitu kuud hiljem roiskunult muuseumi jõudis, sai temast säilitada vaid pealuu, kilbi ja luud.

«Roiskumise tõttu kukkus kohe ära mitu uurimis- ja säilitamismeetodit,» nentis Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogia teadur Villu Soon. «Praegu on meil pooleli skeleti kuivatamine. See on paras proovikivi, sest keegi meist pole kilpkonna prepareerimises eksperdid.»