Suure hulga jooksjatega maratonil tekkis vaid üks ohtlik olukord

Tartu abilinnapea Raimond Tamm läbis laupäeval linnamaratonil esimest korda 42,2 kilomeetrit. Tulemus: 4 tundi ja 32 minutit ning 448. koht. Foto: Erakogu

Tartu tänavatel laupäeval aset leidnud linnamaraton purustas rekordeid juba enne starti: täispikale maratonidistantsile, poolmaratonile ja 10-kilomeetrisele jooksule registreerus üle 4000 osaleja. Varem on osalejaid olnud 3000 kanti.

Peakorraldaja Indrek Kelk leiab, et Tartu tänavad on valmis vastu võtma ka märksa rohkem jooksjaid, kuid siis peaks ilmselt ka rada ümber kujundama.

Kaks päeva pärast maratoni ei olnud korraldusmeeskond küll väga põhjalikku analüüsi teinud, kuid Indrek Kelgu sõnutsi võib võistluse lugeda kordaläinuks. «Kui midagi oleks väga pahasti, siis oleksime kuulnud sellest kohe pärast finišit,» märkis ta.

Linnatänavaile võistlusraja tegemine on kompromisside kunst. «Esiteks peab olema võistlustrassi alguses jooksukoridor piisavalt lai, kuid ka see ei välista mõningast nügimist,» selgitas ta.

Kelgu sõnul oleks linnamaraton valmis võõrustama ka mitu korda rohkem osalejaid. «Tartus ju rahvast on, seega lühemale, 10-kilomeetri pikkusele distantsile võiks vabalt kahe tuhande asemel minna viis tuhat jooksjat, kuid see eeldab juba raja põhjalikumat uuendamist,» märkis ta.

Säärast uuendust saaks teha sõidutee arvelt. «Autoliiklust on mõneti isegi lihtsam ümber suunata kui tavalisi kergliiklejaid,» ütles peakorraldaja.

Kui rääkida linnamaratonil aset leidnud vahejuhtumitest, siis jõudis Kelgu kõrvu vaid üks ohtlik olukord, mil Tähe tänava ja sadamaraudtee koridori ristumisel ei saanud üks autojuht õigel ajal pidama. Jooksurada kulges osaliselt mööda sadamaraudtee koridori ja ilmselt ei pannud üks autojuht liikluskorraldajat tähele, sest ei peatunud selleks ette nähtud kohas. «Midagi õnneks ei juhtunud, autojuht küll lõpuks pidurdas ja jooksjad põikasid sõidukist mööda, keegi viga ei saanud,» rääkis Kelk.

Sotsiaalmeedias levis ka kuuldus, et olla nähtud, kuidas üks osaleja teise sihilikult pikali lükkas ning kukkunu seejärel katkestas. Sellekohane teave peakorraldajani ei ole jõudnud. «Kui see nii ka oli, siis on tegu väga kahetsusväärse juhtumiga, sest pusklemisi tuleb kitsastes kohtades küll vahel ette, aga pahatahtlikkusest pole ma meie jooksuvõistlustel kuulnud,» lisas Kelk.

Maratonil tööl olnud meedikutel oli samuti lihtne tööpäev. «Oli paar-kolmkümmend juhtumit, kuid ei midagi tõsist – villid, krambid, valu kõhus, peavalu, mõned kriimud kukkumistest,» vahendas meditsiinipealik Tiit Piiskoppel.

Linnamaratonil läbis esimest korda pika distantsi ka Tartu abilinnapea Raimond Tamm. «Ma ei ole isegi trennis üle kolmekümne kilomeetri korraga jooksnud,» ütles Tamm. Trenni tehes jättis ta meelde, et raskeks lähebki pärast 30. jooksukilomeetrit. «Ma lähtusin sellest ning alustasin väga rahulikult. Lõpus selgus, et minu jooksu kõige kiirem kilomeeter oli viimane,» märkis Tamm.

Enesetunne oli tal ka pärast maratoni üllatavalt hea. Pühapäeval sai Tamm kirja 12 000 sammu. «Ja seda valuvaigistite ja muude abivahenditeta,» ütles ta. Esmaspäeval andsid tunda reielihased, kuid elu ja tööd see ei seganud. «Pole järgmisi plaane paika pannud, kuid sisemine soov on kunagi joosta alla nelja tunni,» lisas ta. Linnamaratoni debüüt lõppes Tammel ajaga 4 tundi ja 32 minutit.

Eesti tippujuja Kregor Zirgi isa Kunnar Zirk tegi linnamaratonil kaasa kümnekilomeetrisel distantsil. «Aktiivset trenni ma praegu ei tee, seega üle kümnekilomeetrise distantsi ei maksa ette võtta,» põhjendas Kunnar Zirk valikut.

Ta on linnamaratonidel eri distantsidel kaasa löönud tosin korda. «Ma isegi ei saanud aru, et rahvast oleks rajal palju rohkem kui varem, aga kümnekilomeetrisel distantsil ei pea vähemalt kunagi üksi jooksma, pikal maratonidistantsil võib seda vahel ette tulla,» lisas Zirk. «Aga jooksurajal pole ma kunagi trügimist näinud.»