Kuhu põdrad kadusid? Eesti ja Läti teadlased uurivad asja

2013. aastal hinnati põtrade populatsiooni suuruseks 20 000 isendit. Praeguste andmete järgi on neid alles ligikaudu 11 000, aga jahimeeste sõnul võib tegelik arv olla isegi vaid 7 000. Foto: Marko Saarm

Eesti maaülikooli teadlased osalevad koostööprojektis MooseBelt, mille keskmes on põdrapopulatsiooni dünaamika hindamine Eesti ja Läti piirialadel. Teadusprojektis uuritakse Eesti ja Läti koostöös põdra arvukust, liikumist ja käitumisharjumusi aasta läbi.

Eesti maaülikooli metsaökoloogia professori Kalev Jõgiste ütles, et Eestis on põdra arvukus viimase kümnendi jooksul drastiliselt vähenenud: kui 2013. aastal hinnati populatsiooni suuruseks 20 000 isendit, siis praeguste andmete järgi on neid alles jäänud ligikaudu 11 000. «Jahimeeste sõnul võib tegelik arv olla isegi vaid 7000. Niivõrd suur langus nõuab uusi lahendusi põtrade arvukuse taastamiseks ja säilitamiseks,» sõnas Jõgiste.

Põder on suurulukina meie metsaökosüsteemi oluline osa ning tema käitumine ja arvukus mõjutavad ka teisi liike, nagu pruunkaru ja hunt. Samuti on põder oluline looduslikus mitmekesisuses ning metsade arengu mõjutajana. Lisaks muutub põdravaatlus loodusretkedel aina populaarsemaks, andes tõuke loodusturismi arengule.

MooseBelti projektis kasutatakse nüüdisaegset tehnoloogiat, sealhulgas GPS-kaelustamist, mis võimaldab jälgida põtrade liikumist ja kaardistada nende rännet üle riigipiiride. Kalev Jõgiste sõnul on põtrade märgistamine keeruline ja vastutusrikas protsess, mis eeldab veterinaarmeditsiinilisi oskusi.

«Meie Läti kolleegidel on selles vallas pikaajalised kogemused alates 1979. aastast, mil Gauja rahvuspargis hakati loomi märgistama visuaalselt loetavate tähistega,» tõdes Jõgiste.

Projekt tugineb nii Eesti kui ka rahvusvaheliste teadlaste kogemustele. Rootsis on tehtud mitmeid uuringuid põdra toitumisharjumuste kohta, samuti pakuvad head eeskuju USA Oregoni osariigi ulukipopulatsiooni ja toidubaasi uuringud. Eestis on näiteks uuritud põtrade mao sisu, et saada täpsemat ülevaadet nende toidubaasist ja mõjust metsandusele. Lisaks on Eesti maaülikooli metsaökoloogia professor Marek Metslaid koos kolleegidega varem avaldanud teadustöid põtrade põhjustatud kahjustustest hariliku männi puistutes ning nende taastumisvõimest.

Projekt algas tänavu 1. oktoobril ja see kestab kolm aastat. Selle tegevusi rahastab Euroopa Liidu Interregi programm ja see viiakse ellu koostööprogrammis Est-Lat. Projekti avaüritus peeti juba 28. augustil Salacgrīvas ning seal osalesid Läti esindajatena Mārcis Saklaurs, Āris Jansons ning projekti kuraator Inese Nikopensius. Eestist oli kohal maaülikooli metsaökoloogia kaasprofessor Kalev Jõgiste ning Eesti jahimeeste seltsi esindaja Henrik Raun.