SUUR GALERII ⟩ Üliõpilased jäid mäest alla põrutades terveks, omavalmistatud sõidukid aga mitte

Tudengite isetehtud masinate rallil sõitis teiste hulgas mööda Uueturu tänavat alla suitsev pitsaviil. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Tudengipäevadele pani punkti võidusõit nimega Bambus, mis toimus viimati 11 aastat tagasi. Tänavu tuli kümnel võistkonnal ehitada kohapeal valmis piisavalt vastupidavad sõiduriistad, et nendega Ülikooli tänava ristmiku juurest mööda Uueturu tänavat alla sõita.

Sõidukite ehitus algas juba pühapäeval lõuna paiku, kui kõik tiimid olid ennast korraldajate juures registreerinud ning valmis haarama saed ja akutrellid. Igale võistkonnale oli antud sama ehitusmaterjal: puidust kaubaalused, kruvid ja kaks ratast.

Iga tiim sai ka 1500 eurot mänguraha, mille eest tuli sõidukile kere soetada ning ülejäänu eest võis osta juurde kõiksuguseid vajalikke detaile, et sõiduvahend saaks liikuma, aga ka vahva välimuse. Ise oli lubatud kaasa võtta kolm detaili, näiteks mõni oli toonud jalgratta, teine aga purjemasti ehitamiseks vajaliku pika puutoika.

Oma sõiduki ehitasid vanast vannist Eesti maaülikoolis veterinaarmeditsiini õppivad tudengid, kes olid erialale kohaselt loomakostüümidesse riietunud.

«Meie plaan on elusalt finišisse jõuda ja peapõrutust mitte saada, et ikka lõpueksamid tehtud saaks,» kommenteeris prantslasest veterinaariatudeng Gaspard Larriaga enne ehitama asumist. «Aga kui natuke haiget saame, pole hullu.»

Olgu öeldud, et finišisse jõudsid nad ühes tükis ja peapõrutust saamata. Teistelgi tudengitel läks sõit suuremate traumadeta, kuid mõnigi sõiduvahend andis alla juba mõni meeter pärast starti, näiteks lastesaate «Teletupsud» tegelasi kehastanud noorte sõiduk, mis nägi välja nagu teletupsude tolmuimeja Noo-Noo.

«Üritasime kaks polti ühe mutriga ühendada ja see läks sõidu alguses lahti, sest sõitsime külg ees kaevuluugist üle, mistõttu tuli üks ratas alt ära. Kahjuks ei olnud siin mänguraha eest saada neid rattaid, mida oleks tahtnud, aga vähemalt jõudsime finišisse,» rääkis Tartu ülikoolis arvutitehnikat õppiv teletups Kaspar Kasemägi.

Esindatud olid ka Kariibi mere piraadid, kes ülikoolides õpivad erinevaid erialasid, kuid keda ühendab rahvatantsuansambel Tarbatu, ehitasid võistluseks aluse, mille ristisid Uppuvaks Laevaks. Mereröövlitel tekkis idee võistlusel osaleda alles reedel ning mõte paat ehitada laupäeval. Mehed olid mastiks kaasa võtnud mitmemeetrise puuoksa ja selle külge sidunud valge purje.

«Ehitus õnnestus üle ootuste hästi, valmistusime hullemaks. Aga õnneks peabki see vaid ühe sõidu vastu pidama, loodetavasti enne finišijoont laev nimest hoolimata siiski ei upu,» märkis piraat Randal Annus.

«Meie ootused olid madalad ja need said ületatud,» lisas Mihkel Mahla.

Enne sõitu olid piraadid nii enesekindlad, et nende sõnul võinuks paadis korraga sõita kasvõi kümme inimest. Enesekindlus ja ehitusoskus aitasid nad ka edukalt sadamasse, ehkki Uueturu tänaval tuli laskumisel jalgadega hoogu juurde anda.

Võistlejate seas olid veel ka pitsa koostisosad, kes sõitsid mäest alla paksu tossu saatel, aga ka pehmel punasel diivanil mõnulev pruutpaar.

Viimasena starti lubatud tiimil tuli vahetult enne seda oma sõidukit remontida, sest sellele hüppas peale silmini täis kaaninud võhivõõras mees, lõhkudes oma keharaskusega noorte ehitatud ratastega laevukese ära. Leidlikud üliõpilased sellest ei heitunud, vaid ehitasid sõiduvahendi selliselt ümber, et sellest sai «Titanicu» filmist tuntud stseen, kus peategelased külmas vees hulpivast uksest kinni hoiavad, kuni Jack sellest lahti laseb ja vetesügavusse vajub.

Suurem osa materjalist, millest noored sõiduvahendid ehitasid, oli pärit jäätmejaamast. Lisaks panid õla puitmaterjaliga alla Karl Bilder ning tööriistadega Makita.