/nginx/o/2009/02/11/131658t1h06aa.jpg)
ETV saate «Pealtnägija» meeskond avastas, et Eesti piiril, Mikitamäel kirjutati kahe aasta jooksul ühte korterisse fiktiivselt sisse kaks bussitäit ümberasujaid, praeguseks on rahvastikuregister algustanud korteri suhtes järelevalvet.
Paberite järgi elab Mikitamäel ühes korteris üle poolesaja inimese
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba mullu märgati mitmes ametkonnas, sealhulgas kaitsepolitseis, et kahetoalisse korterisse lisandub elanikke pöörase tempoga, edastab ETV koduleht. Viimati 9. jaanuaril registreeris Mikitamäe vallavalitsus 50-ruutmeetrisesse korterisse järjekorras juba 54. elaniku, mis on teadaolevalt Eesti rekord.
Miks on ühte korterisse registreeritud poolsada inimest? Ehkki Mikitamäe vallavanem Inge Hirmo on staažikas poliitik ja omavalitsustegelane, ei tea ta rekordkorteri tekke tagamaadest enda sõnul midagi.
«Meie võtame rahulikult ja erapooletult, täidame Eesti vabariigi seadust. Me ei nuhi, meie ei nurgi,» sõnas vallavanem.
Tegu on sovhoosiaegse paneelmajaga, milles on üldse 12 korterit, mis tähendab, et teise korruse nurgakorterisse on sisse kirjutatud rohkem rahvast kui kogu ülejäänud majja.
«Need on Vene kodanikud, kes võtsid üsna värskelt Eesti kodakondsuse ja siis liikusid kiiresti paberite järgi Eestisse,» täpsustas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Tegu on ka silmatorkava statistilise anomaaliaga. Viimase kolme aasta jooksul on Venemaalt siia ümber asunud kokku pisut üle 1700 Eesti kodaniku. Kohe suurlinnade järel on ümberasujate pingereas kuuendal kohal tilluke Mikitamäe, edestades näiteks Pärnut ja Sillamäed, aga ka teisi piiriäärseid valdasid.
Fenomeni taga on üks salapärane korter, kus kohalike sõnul elab tegelikult tuntud viinanina koos oma perega.
Jaanuaris algatas rahvastikuregister korteri kohta järelevalve.
«Vald oleks pidanud uurima, kas need inimesed tegelikult ka tulevad ja kas tegemist pole valeandmete esitamisega. Väike koht, inimesi tuntakse ja kui iga paari päeva tagant tuleb ühte korterisse paar inimest juurde, siis see on väheusutav,» on Pungase sõnul valla esitatud paberid puudulikud.
Selgus, et salapärase korteri peremees on ametlikult abirahast elatuv Henry Aus. Mitu naabrit kinnitab väljaspool kaamerat, et mingid musterkodanikud korteris ei ela. Viimati käis politsei seal eelmisel õhtul.
Täpselt dokumente uurides selgub, et korteri omanik on formaalselt Henry Ausi noorem vend, kes on soliidse firma direktor ja tuntud inimene. Mees kinnitab, et andis vanemale vennale küll volikirja oma lapse sisse kirjutamiseks, kuid et sellega veel poolsada inimest ära registreeriti, tuleb talle suure üllatusena. Ta lubab volikirja kohe tühistada ning võõrad enda pinnalt välja kirjutada.
Aus väidab, et kaks bussitäit ümberasujaid on siia sisse kirjutatud, et saada respektaabel aadress Euroopa Liidus töötamiseks. Skeptilisemad kahtlustavad, et tegu on hoopis toetuste välja petmisega. Sotsiaalamet kinnitab «Pealtnägijale», et sel aadressil saab näiteks lastetoetust neli noort ema. Samuti on migratsioonifond maksnud mõnele Pargi tänava korteri elanikule tagasipöördumistoetust, ehkki täpseid numbreid ei avalda.
Tegelikult võidab kõige enam vald ja see võib olla põhjus, miks kohalikud ametnikud liigseid küsimusi ei esita. Suuresti just tänu kummist korterile sai Mikitamäest mullu Lõuna-Eesti suurima elanike juurdekasvuga omavalitsus. Ainuüksi selle korteri elanike pealt sai vald riigilt pearaha 367 200 krooni. Tuhatkonna elanikuga vallas on see soliidne summa.