Puhja vallas Ulilas Pargi tänavas elab juba 50 aastat Ruudi Samson, kelle tosina korteriga kodumaja vajaks kiiresti hädaremonti. Paraku ei jõua elanikud kokkuleppele ning et majas puudub ühistu, laguneb kõik edasi.
Ühistuta majas takerdub ka hädaremont
16. aprill 2012, 22:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trepikoja uksest sisse-välja käivad inimesed ilmselt ei mõtle sellele, et otse nende peade kohal vanal eterniitkatusel lebavad suured silikaattellised, mis on pärit murenevast korstnast. Suvine vihm ehk mitte, kuid suurem torm ja järgmise talve lumi ja jää võivad ligi kahekilosed kivimürakad liikuma panna. «Kui kivi kellelegi pähe kukub, mis siis saab?» muretseb Samson.
Ka pööningult vaadates paistab korstna seisund avariiline. Põhjusega keelas päästeamet selle kaudu ahjusid kütta, kuid inimesed teevad seda ikka – kuidagi peab ju talvel sooja saama. Peagi võivad suits ja leegid olla juba pööningul. «Aga ma ei taha võõral süül oma koju sisse põleda,» rõhutab Samson.
Ootab abi väljastpoolt
Korstna kõrvalt on katki ka katus. Pehkinud sarikad annavad tunnistust sellest, et enam kui poole sajandi eest valminud eterniitkatus on vett läbi lasknud juba pikemat aega.
Samsoni ja ka mõnede teiste korterite kohal on katusel vana eterniit asendatud uue plekiga. «Pakkusime kõigile majaelanikele välja, et vahetaks kogu katuse. See oleks maksnud 1200 krooni inimese kohta,» rääkis Samson. Paraku ei olnud kõik korteriomanikud sellise summaga nõus ning hoone keskmise osa kohal on jätkuvalt auklik eterniit.
Katusest läbi sadav vesi jõuab läbi vahelae korteritesse ja trepikotta. Tugevama sajuga voolab vesi trepikoja seinal lausa mööda elektrijuhtmeid. Kui tekib lühis ja maja jääb elektrita, pole seal võimalik enam üldse elada, tõdes Samson.
Elanikud mõistavad, et aidata saavad nad end eelkõige ise ning et väga oleks tarvis luua korteriühistu, kes muredega rinda pistaks. «Paraku ei ela majas ühtegi sellist aktiivset inimest,» tõdes Samson ning lisas, et paljude korterite omanikud töötavad kaugemal või on välismaal, mis muudab elanikevahelise lävimise veelgi keerukamaks.
Nii pakubki Samson välja, et majades, kus elanikud juba eakamad ning puudub aktiivsem kontingent, võiks olla veel mingi võimalus. «Äkki vald aitab?» pakkus ta. Või siis loodaks riiklik programm elanike aitamiseks.
Tuttav mure
Puhja vallavanem Peeter Sibul tõdes, et paraku ei ole Ulilas sellises seisus mitte üksnes see maja, kus elab Ruudi Samson, vaid ka mitmed teised. «Vast ühes-kahes majas on seal üldse ühistu.»
Ainsa lahendusena näeb vallajuht elanike ühistegevust, sest omavalitsusel ei ole juriidilist õigust eraomandit ümber ehitama minna. «Kõrvalasuvas Rämsi külas on ühistud olemas, samuti Puhjas, aga Ulilas mitte,» nentis Sibul.
Vallajuht lisas, et päästeameti ettekirjutust Samsoni majas selle korstna kaudu kütmine lõpetada ja korsten lammutada tuleks võtta väga tõsiselt. Paraku pole majas ühistut ning kedagi ei saa isegi survestada, et olukord paraneks.
Sibula kinnitusel on vald olukorra lahendamiseks korraldanud Ulilas mitmeid kokkusaamisi ja kutsunud kortermajade remontimisvõimalustest rääkima ka Kredexi esindajad. Ikka on rõhutatud ühistute loomise vajadust ja inimesed on sellest ka aru saanud. «Tagasiside elanikelt on olnud positiivne.» Paraku on tulemus null ja majad lagunevad edasi.