Suurele evakuatsiooniõppusele on viimased vabad kohad

Eelmisel sügisel oli evakuatsioon osa suurõppusest Crevex Harjumaal. Lõuna-Eestis seisab evakuatsiooniõppus Lõuna Sild ees oktoobris. Foto: Heli Illipe/päästeamet

Tartust umbes 300 inimest ja Lõuna-Eestist kokku 800 on juba end kirja pannud enneolematult suurele evakuatsiooniõppusele Lõuna Sild, mille käigus päästeamet plaanib koostöös kaitseliidu ja naiskodukaitsega läbi mängida tuhande inimese evakueerimise Viljandimaale ööpäevaks.

Lõuna päästekeskuse evakuatsiooninõunik Leane Morits ütles, et kes veel kaasa lüüa tahab, peab enda ülesandmisega kiirustama, vabu kohti on 5. oktoobril algavale läbimängule paarsada, kuid läheneb ka aeg toitlustus tellida. Juhised leiab päästeameti kodulehelt.

Miks osaleda? «On tähtis aru saada, kuidas Eestis evakuatsioon toimub,» vastas Morits. «Võib ju lugeda, kuidas see käib, võib Youtube’ist vaadata, aga õppus aitab läbi tunnetada, mida on sul ja su perel vaja kaasa võtta evakueerumise korral.»

Osalemine on tehtud lihtsaks. Kogunemispunktidest, mida näiteks Tartus on kaks – Annelinna spordimaja ja Variku spordihoone juures –, viivad saatjatega bussid Viljandimaale. Seal on toitlustus ja ööbimine, on töötoad ning pühapäeval saab pärast hommiksööki koju tagasi. Maksta ei tule osalejatel selle eest midagi.

Õppuste Lõuna Sild kodulehelt saab lugeda, et kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument, magamistarbed, hügieenivahendid ja sööginõud, võiks mõelda veel mugavustarvikutele, näiteks telefonilaadija või kõrvatropid, aga ka raamat ja mängukaardid. Morits tõdes, et perealbumit praegu kaasa võtta pole vaja ja rõivaid võiks olla vastavalt ilmale, pluss lisakampsun ja villased sokid.

Tartu abilinnapea Elo Kiivet teeb õppuse kaasa eraisikuna, sest see on hea võimalus saada targemaks ning evakuatsioon läbi mängida turvalises keskkonnas ilma segaduse ja paanikata.

Neid olukordi, kus elu ei saa jätkuda senisel kujul ning peab saama iseseisvalt ja teises kohas hakkama, võib tulla ka muudel põhjustel kui sõda, olgu selleks näiteaks loodusõnnetused või ulatuslikud elektrikatkestused, leidis Kiivet.

«Päästeametile on oluline harjutada reaalset evakuatsiooniprotsessi: kui palju see aega võtab, mis küsimused inimestel tekkivad,» lisas Morits.