GALERII ⟩ Enn Tarto kalm Raadil on otsekui maamärk, kus vastupanuvõitluse päeval inimesed kokku saavad

Eesti poliitikut ja aktiivset Eesti Vabariigi taastamise eest võitlejat Enn Tartot nimetas politsei- ja piirivalveameti peakaplan Valdo Lust täna vabaduse hiiuks. Ning meenutas, kuidas ta ise sügaval nõukogude ajal koolipoisina tajus seda vastupanuvaimu, millest saadi vargsi, ilma seletamata aru.

Või kuidas ta märkas kas trammis või trollis mõnd sinise, musta ja valge kombinatsiooni oma rõivaisse põiminud inimest. See võis olla keegi, kes oli mustadele jalavarjudele valinud ühe sinise ja teise valge saapapaela ... «Nii pisikene märk, mida keegi ei saanud talle süüks panna,» rääkis kaplan Valdo Lust. «Otsekui sõnadeta tervitus teistele, et me oleme olemas, me veel usume.»

Ja siis, kuidas ta vanemaks saades kord kuulis, et on olemas ka tõelised võitlejad, mehed ja naised, kes on kinni vangilaagrites, sest on julenud võtta sõna ega ole andnud alla. Kes loodavad ja usuvad, et eesti rahvas püsib.

Üheks neist vabaduse hiiglastest muutuski ta silmis ka Enn Tarto (1938–2021), kellega kaplan Valdo Lust hiljem tuttavaks sai. «Niisugused mehed ja naised on meie rahvale ja vabadusele otsekui maamärgid,» rõhutas ta. «Isegi kui keegi peaks kunagi selle hauakivi siit liigutama ... Et kui peaksid taas tulema sünged ajad, siis teame, et iga siia toodud lill ja siin öeldud palve on üksteisele märku andmine: me püsime ja meist ei ole jagu saadud.»

Isamaa esindajad Priit Humal (vasakult) ja Lembit Kalev ning politsei- ja piirivalveameti peakaplan Valdo Lust koos Tartu abilinnapea Reno Laidrega. Foto: Margus Ansu

Kaplan Valdo Lust osutas aga veel millelegi – sellele, et lahinguväli ei ole kuhugi kadunud.

«Nüüd peame mõtlema, kas suudame väärikalt edasi kanda seda, mida need mehed ja naised suutsid aastakümneid hoida rasketes tingimustes. Nüüd on meil käes ehk teised võitlused,» selgitas ta. «Me ei võitle okupatsiooniga, vaid äraminemisega, käegalöömisega, sellega, et vanaemal tuleb oma lapselapsega rääkida inglise keeles. See on seesama võitlus, aga lahinguväli on muutunud võib-olla palju kavalamaks ja ohtlikumaks.»

Kaplan Lust rõhutas, kui suur on õnn elada vabas Eestis, toetades üksteist olulistel hetkedel rahvushümni lauldes ning toetades üksteist ka jumalasõnaga ja olles tänulik Jumalale.

22. septembril kogunes Raadi surnuaiale mälestustseremooniale hulk rahvast, sealhulgas pikk rivi üliõpilasorganisatsioonide esindajaid. Ka seal lauldi hümni.

Pärja või kimbu viisid Enn Tarto hauale abilinnapea Reno Laidre, Tartu Memento liikmed, erakonna Isamaa esindajad ning Tartu vabadusvõitlejate ühenduse inimesed.

Räägib Enn Tarto lesk Piret Tarto. Foto: Margus Ansu

Pereliikmed süütasid küünlad. Enn Tarto lesk Piret Tarto tänas kõiki kohalviibijaid südamest, et vastupanuvõitluse mälestuspäeva juba teist aastat Enn Tarto kalmul tähistatakse, ning avaldas lootust, et sellest saab traditsioon.

Kohal oli veel hulk tavalisi linlasi, kes mälestust Enn Tartost südames kalliks peavad.

1944. aasta septembris algas ligi pool sajandit kestnud eestlaste vastupanuvõitlus. See oli vastupanu Eesti iseseisvuse taastamise nimel nii kodus kui ka eksiilis, mis kestis 1991. aastani. Vastupanuvõitluse päeva on riikliku tähtpäevana tähistatud alates 2007. aastast.