Vastupanuvõitluse päeval on õige heisata lipud

22. september on lipupäev, mis märgib eestlaste ligi pool sajandit kestnud vastupanuvõitlust 1944. aasta sügisest kuni 1991. aastani. Foto: Arvo Meeks

22. septembril meenutatakse Otto Tiefi ja kõiki teisi vastupanuvõitluses osalenuid. Toimuvad jumalateenistused, käiakse haudadel ja asetatakse pärgasid, tutvutakse niinimetud keelatud kirjandusega ning tudengid kogunevad kõnekoosolekule.

22. septembril kell 11.30 kogunetakse ka mälestustseremooniale Enn Tarto kalmul Raadi kalmistul. Kõne peab Tartu abilinnapea Reno Laidre ja mälestuspalve loeb politsei- ja piirivalveameti peakaplan Valdo Lust.

Tartu linnaraamatukogu teise korruse saalis on kuni septembri lõpuni uudistamiseks väljapanek vastupanuliikumise ja vastupanuvõitlejatega seotud raamatutest.

Saksa okupatsiooni lõppemisel 1944. aasta sügisel taastati mõneks päevaks põhiseaduslik Eesti Vabariik. Selleks astus 18. septembril ametisse vabariigi valitsus Otto Tiefiga eesotsas. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas neutraalseks.

Eesti suveräänsusest punaarmee aga ei hoolinud ning Eesti okupeeriti taas. 22. septembril 1944 asendati Pika Hermanni tornis sinimustvalge Eesti lipp vägivaldselt punalipuga.

Täna Pika Hermanni tornis. Foto: Erik Peinar

Septembri lõpus 1944 algas ligi pool sajandit kestnud eestlaste vastupanuvõitlus, see oli vastupanu Eesti iseseisvuse taastamise nimel nii kodus kui ka eksiilis, mis kestis 1991. aastani.

Vastupanuvõitluse päeva on riikliku tähtpäevana tähistatud alates 2007. aastast.

Vastupanuvõitlemise päeva puhul heiskasid riigilipu Pika Hermanni torni täna hommikul traditsiooniliselt Tallinna 21. kooli noored.