Mirjam Võsaste: muru ei kasva puukide, vaid inimeste jaoks

Tartu linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste kesklinnas Uueturu pargis, kus kasvab rohkem kui 20 liiki niidutaimi. Foto: Kristjan Teedema

Tunnen, et võlgneme Tartu linnalooduse arendajatena linlastele ühe selgituse. Sageli räägitakse, et Tartus linnaloodust edendades tuuakse ohvriks inimese heaolu – vahel on kole, siis sassis ja lõpuks veel puugid. Tegelikult on aga lood teistpidi. Linnaruumis tehakse muutusi inimeste elu parandamiseks ja elurikkam loodus on selleks vaid vahend.

Lilleniidud pole tegelikult ainult mesilastele, vaid nende olemasolu vähendab allergiate teket ja tugevdab immuunsust, samuti pakub tuge vaimsele tervisele. Vesi ja kõrge rohi ei kutsu puuke, vaid konnasid ja linde, kes puuke hävitavad, ja lõpuks täidab looduses viibimine meid heade emotsioonidega – miks me muidu selle tunde saamiseks ikka ja jälle linnast välja oleme sõitnud. Tegelikult saab looduse mitmekesisust nautida ka linnas – Tartus küll.

Hoolimata elurikka linna kasudest on selle ilu siiski vaataja silmades ja harjumuspäraste iluideaalide muutumine võtab aega. Hiljuti Tartu Postimehes ilmunud lugejakiri «Roheilu vaataja silmade läbi» on eelneva ilmestamiseks hea näide. Autori arvates vohab linnas umbrohi ja pargid on hooldamata. Umbrohi on aga meie välja mõeldud termin ja tegelikkuses on näiteks nõges äärmiselt oluline liblikate arvukuse jaoks. Liblikad jällegi – need võiks meile meeldida.