Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Luunjas sündis Eesti esimene katseklaasis tehtud ja siiratud varss

Copy
Eesti esimene katseklaasivarss sündis Luunjas 21. augustil ja sai nimeks Endex.
Eesti esimene katseklaasivarss sündis Luunjas 21. augustil ja sai nimeks Endex. Foto: Eesti Maaülikool

Luunja tallis sündis augusti lõpul Eesti esimene katseklaasis loodud ja embrüona kandjamärasse siiratud hobusevarss. Noor täkupoiss kannab nime Endex ja kasvab jõudsalt.

Kehaväliselt laboritingimustes Eesti maaülikooli teadlaste ja loomaarstide loodud embrüo siirati ligi aasta tagasi. Ilmavalgust nägi varss pea kuu aja eest, 21. augustil.

Varsa bioloogiline ema on kuueaastane Electra, kes elab samuti Luunja tallis ning on lootustandev sporthobune. Varsa isa on Belgiast pärit üks Euroopa tipptäkke Ermitage Kalone, kes võistles sel aastal ka Pariisi olümpiamängudel. Endexi surrogaatema on Luunja talli hobune Miss Dior, kes hoolitseb varsa eest hästi.

Embrüoloog Elina Tsopp Eesti maaülikoolist ütles, et see saavutus on suure meeskonnatöö tulemus. Projekti alustati tema sõnul kolm aastat tagasi. «Sellised rakendusteaduse projektid sisaldavad alati teatud määral ootamatuse komponenti ning ka meil tuli ette nii tõuse kui mõõnu. Ilma loomaarstide ja toetavate partneriteta poleks meil olnud võimalik selle tulemuseni jõuda,» tõdes ta.

Tulemuseni taheti aga jõuda põhjusel, et tippspordis olevaid märasid ei tiinestata nende sportlaskarjääri tõttu. See ongi üks peamisi põhjusi katseklaasivarssade loomiseks.

Teiseks põhjuseks on embrüoprojekti tiimi sõnutsi tipptäkkude sperma hind, sest laboritingimustes on ühe spermakõrrega võimalik toota sadu embrüoid ning anda parimaid geenikombinatsioone paljudele järglastele.

Embrüoprojekti tiimi kuuluvad Eesti maaülikooli teadlased Ulrika Tuppits, Ants Kavak, Anni Viljaste-Seera ja Andres Reilent ning embrüoloog Elina Tsopp. Olulised koostööpartnerid on Luunja tall eesotsas Sven Šoisi ja Urmas Raagiga ning Perila tall eesotsas Kristiina Pähni ja Erik Aedviiruga.

Nad selgitasid, et tänapäeval toodetakse hobuste katseklaasiembrüoid rohkem kui tavaembrüoid. Euroopas on seni katseklaasiembrüote loomise ja siirdamise (OPU-ICSI) teenust pakkunud viis laborit. Luunja tall koostöös Eesti maaülikooli teadlastega on loomas hobuste biotehnoloogia keskust Luunjasse, mis pakub seda teenust alates selle aasta oktoobrist Eesti ja Euroopa hobusekasvatajatele.

Sel suvel õnnestus Eesti maaülikooli teadlastel esmakordselt ka hobuse kloonembrüo loomine. Augustis siirati kloonembrüo Luunja tallis edukalt kandjamärasse ning kui kõik hästi läheb, on Eesti esimese hobuse kloonvarsa sündi oodata järgmise aasta augustis. Hobuste kloonimine on vajalik ennekõike ohustatud hobusetõugude säilitamiseks.

Tagasi üles