Tallinnas üledooside laine põhjustanud nitaseeni leviku on politsei Tartus pidama saanud

Politsei teada on Tartumaal kõige levinumad narkootilised ained endiselt kanep, kokaiin, amfetamiin, MDMA ja oksükodoon, aga viimasel ajal liigub ka uus surmav aine nitaseen. Foto: Lõuna prefektuur

Viimase paari aasta jooksul on Eesti narkootikumide turul levima hakanud üliohtlik uimasti isotonitaseen ehk ravakeeli nitaseen. Kui pealinnas on see põhjustanud üledooside hulga kolmekordse suurenemise, siis Tartus on praegu olukord rahulikum.

Kui tavalisel päeval kutsutakse Tallinnas kiirabi ühele-kahele või kõige rohkem viiele uimastiüledoosi saanud inimesele, siis augustis vajas rekordpäeval kiirabi 15 üledoosiohvrit, kirjutas nitaseeni levikust Delfi.

Politsei võttis sihikule

Tartus on seis aga hoopis positiivsem, andis mõista Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Steven Ilves. «Pärast suuremaid politseioperatsioone ning tabatud käitlejaid ei ole nitaseenil praegu Tartu- ja Jõgevamaa piirkonnas märkimisväärset mõju,» ütles ta alustuseks.

Siiski ei saa ta tõsikindlalt väita, et nitaseeni siin piirkonnas peale neid operatsioone enam ei liigu ega üliohtlikku uimastit ei tarvitata. «Nitaseenid on niivõrd tugevatoimelised ained, et isegi väikseim eksimus doseerimisel võib põhjustada surma,» kirjeldas Ilves aine ohtlikkust. 

«Seetõttu oli nitaseenide turuletulek politseile häirekellaks ja võtsime kohe sihtmärgiks number üks tapvate uimastite müüjate tabamise ja aine leviku tõkestamise,» jätkas organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht.

Siiski möönis ta, et pole saladus, et narkootikumid on muutunud üha kergemini kättesaadavaks, sealhulgas noortele, ning seda peamiselt krüpteeritud suhtlusrakenduste kaudu, nagu näiteks Telegram. 

Tallinnas rohkem pöördumisi

Ka Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht Sander Poks nentis, et uimastid on aasta-aastalt üha levinumad. «Näeme, et narkootiliste ainete tarvitamine, sealhulgas mürgistusega lõppev tarvitamine, on aastatega olnud tõusvas trendis, aga Lõuna-Eestis on kangete narkootikumide tarvitamisest põhjustatud pöördumised EMOsse oluliselt harvemad kui Tallinnas,» andis ta ülevaate.

Poks märkis, et lõppenud suvel ehk kolme kuu jooksul registreeriti Tartu ülikooli kliinikumis kaheksa erakorralist meditsiiniabi vajavat narkootiliste ainete mürgistuse juhtumit. Eelmise aasta sama perioodi vältel oli neid seitse, 2022. aastal kolm ja 2021. aastal kaks. Kergemaid mürgistusi, mille puhul kutsutakse kiirabi ning patsient jäetakse kohapeale, on tema sõnutsi ilmselt rohkem.

Poks kinnitas, et tänavu Tartus haiglasse jõudnud narkootikumide üledoosi saanuist ei surnud keegi. «Õigeaegse erakorralise meditsiini abi tagamisel on valdav enamik narkootikumide üledoosiga patsiente päästetavad,» ütles ta.

Politsei teada on Tartumaal kõige levinumad narkootilised ained endiselt kanep, kokaiin, amfetamiin, MDMA ja oksükodoon.

Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Steven Ilves toonitas, et lisaks politseile saavad ainete levikule piiri panna ka kõik teised. Kui kellelgi on tähelepanekuid kahtlasest tegevusest või kahtlusi narkokuritegevuse kohta, palub politsei saata vihje meiliaadressile [e-mail].

Ligi 100 süstimise teel tarvitajat

Tervise arengu instituudi narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo ütles, et selle aasta kolmandas kvartalis Tartu reovees nitaseenide tarvitamise jääke ei leidunud.

Küll olid nitaseenid tema sõnul olemas 2024. aasta suve alguses tehtud süstlajääkide uuringu järgi Tartu piirkonnas kasutatud süstaldes. Kokku võib Tartu piirkonnas olla ligi sada süstimise teel seda tarvitavat inimest.

Abel-Ollo lisas, et Tartus on süstlajääkide uuringus läbi aastate olnud levinuimad amfetamiin ja metamfetamiin.

Narkosurmade arv on Eestis viimase mõne aasta jooksul taas kasvanud. Foto: tervise arengu instituut