/nginx/o/2021/06/14/13846559t1hc514.jpg)
/nginx/o/2024/09/15/16358690t1h54ad.jpg)
Tartu rattamaratoni kolmel põhidistantsil osales pühapäeval üle 3500 sõitja, kellest nobedaimad vormistasid 27. korda toimunud spordiüritusest ajaloo kiireima. Mõni sõitja ka kukkus ja vajas esmaabi, kuid tempot ja rahvahulga suurust arvestades oli meditsiinitöötajatel pigem vähe tööd.
Seda, et ülearu raskeid või keerulisi olukordi ette ei tulnud, tõdes meditsiiniteenistuse koordinaator Andras Laugamets, kes oskab tänavust rattamaratoni võrrelda kõigi 26 varasemaga. Aasta eest sai ta öelda, et suurüritus oli unikaalne, sest esimest korda ei fikseeritud ühtegi rangluumurdu. Nüüd sama öelda ei saanud.
Eluohtlik sutsakas
Tõsi, korraldusmeeskonnal ei tulnud seegi kord ühtegi rangluumurruga sõitjat abistada, aga teada on, et viis inimest pöördus sellise kaebusega ise oma kodukoha haiglasse. Laugametsa sõnul võib tegelik arv osutuda ka suuremaks, sest mõnikord annab rangluumurd endast tõsiselt märku alles päev hiljem.
Kiirabitöötajad sattusid ise pealt nägema üht kukkumist Meegaste laskumisel, kuid kõige tõsisemaks ei osutunud üldsegi kukkumise tagajärg. «Üks rattur sattus kiletiivaliselt nõelata saamise järel eluohtlikku seisundisse. Seda pole varem juhtunud,» kirjeldas Laugamets.
Noormehest, kes Puka ja Palu toitlustuspunkti vahel putukarünnaku tõttu ohtu sattus, kirjutas Tartu Postimees juba ka võistluspäeval. Rattur, kelle enesetunne muutus väga halvaks ning keha läks tursesse, ei osanud ise öelda, kas tegemist oli herilase, mesilase või vapsikuga. Varem polevat tal sellist allergilist reaktsiooni sarnases olukorras tekkinud.
Meegaste kandis tuli mees rattalt maha ja jäi teepervele istuma. Möödujad pakkusid talle vett ja noormees jõudis ise ka emale helistada. Enesetunde halvenedes pidi võistleja pikali heitma. Enne kiirabi jõudsid kohale tema lähedased, kes püüdsid teda esmalt külma veega turgutada. Sündmuskohale rutanud kiirabibrigaad pidas vajalikuks mehe Tartu ülikooli kliinikumi viia.
/nginx/o/2024/09/16/16360679t1h01a9.png)
Esmaspäeval kinnitas Andras Laugamets veel kord, et noormees sattus eluohtlikku šokki. Ehkki samaväärselt rasket reaktsiooni pole rattamaratonil varem ette tulnud, pöördus ka kaks aastat tagasi päikesepaistelisel võistluspäeval kaks sõitjat kiirabisse just putukarünnaku tõttu. Ühel neist jäi toona võistlus pooleli.
Kokkuvõttes turvaline
Maratoni kolme põhidistantsi ehk 86, 40 ja 21 kilomeetri pikkuse teekonna finišisse jõudis sel aastal 3434 sõitjat, mida on paarisaja jagu enam kui mullu. Ka tempo oli kiirem, sest võitis Gert Kivist ajaga 2.26.53, eelmisel korral aga soomlane Antti-Jussi Juntunen ajaga 2.27.15. Ka teiste distantside ajad olid kiiremad kui mullu.
Kui arvestada nii osalejate arvu kasvu kui ka sõitjate kiiret tempot, möödus 27. Tartu rattamaraton Andras Laugametsa sõnul kokkuvõttes siiski rahulikult. Näiteks tõi ta positiivsena välja, et keegi ei sõitnud end tühjaks ehk ei vajanud turgutamist. Teisalt oli rõõmustav, et laskumistel ei juhtunud suuri grupiõnnetusi.
Esmaspäevane kiire kokkuvõte näitas, et Tartu maratoni meditsiiniteenistusel tuli sõitjatele abi pakkuda – peamiselt marrastuste puhastamine ja plaasterdamine – ligi 60 korral, aasta tagasi aga 70 korral.
Maraton õnnestus nii korralduslikult kui raja peal
Rattamaratoni peakorraldaja Indrek Kelk lausus esmaspäeva pealelõunal, et seekordse võistlusega võib väga rahule jääda. Ta rõõmustas esmalt selle üle, et pühapäev möödus korraldajatele suuremate jamadeta. «Kui ilmataat hoiab kätt pea kohal, siis ei riku suurt spordiüritust ka väiksemad jamad,» lisas ta.
Ilm oli rattasõiduks pea ideaalne. «Keskmise taseme poolest oli see kindlasti läbi aegade kiireim rattamaraton, tingimused olid selleks väga-väga head,» kinnitas Kelk, kes esmaspäeval veel distantside võiduaegu rekorditega kõrvutada ei osanud.
Kõige olulisemaks pidas Kelk aga seda, et osalejaid oli 6–7 protsenti enam kui eelmisel aastal. «Pigem tuleb rahul olla ja saab öelda, et see on hea tulemus. Vaadates aga seda, et veel võrdlemisi hiljuti ehk vahetult enne koroonat oli peaaegu 5000 lõpetajat, siis on meil endiselt, mille poole pürgida.»
Ka lastesõitude vastu on huvi kasvanud. «Puhtalt osalejate huvi peale vaadates võib tuleviku suhtes optimistlik olla,» andis peakorraldaja mõista.