/nginx/o/2010/09/28/440100t1h0958.jpg)
Tartumaal võib tuntud laulusõnade kohaselt näha lendamas tuvi ja kurge, aga ka Ülenurmelt Tallinna kulgevat Estonian Airi lennukit – ülikoolilinn vajab kiiret ja mugavat ühendust laia maailmaga, lisaks veel Tartu ambitsioonid olla Lõuna-Eesti tõmbekeskus, turistide ja konverentsikülaliste sihtpunkt. Kahjuks pole see kõrge lend oma kestvuses nii kindel, kui oleme tahtnud arvata.
Tartu lähedal Ülenurmel on nüüd olemas täiesti korralik lennuväli, mis võiks vastu võtta ja teele saata tunduvalt rohkem lennukeid ja reise kui praegu suudavad pakkuda Eesti riigi Estonian Air ja Soome Flybe, aga ometi kerkis eelmisel nädalal Tartu Postimehe üheks juhtteemaks Estonian Airi lendude jätkumine. Nimelt oli ASi Tallinna Lennujaam juhatuse liige Erik Sakkov avaldanud, et Estonian Air kaalub Tartu–Tallinna liini sulgemist, kui reisijate arv lähema kahe kuu jooksul ei kasva.
Pisut hiljem Estonian Airi kommertsjuht küll lohutas, et liini sulgemise otsust pole tehtud ja Tartusse lennatakse ka edaspidi, kuid ometi on tõsi, et lendajaid on vähe – veebruaris näiteks 517, märtsis 706 – ja rahvuslik äriettevõte ei taha pikalt kahjumiga töötada.
Kes või mis on lendajate vähesuses süüdi, või rohkem süüdi? Miks tartlased ja teised lõunaeestlased ei lenda?
Tartu lennujaama lähiajaloos on olnud palju muudatusi, on kaotatud ja muudetud sihtkohti, rääkimata lennuaegade kohendamisest. Sagedased muudatused on murendanud usku, et lennukile võib kindel olla.
Teine usalduse õõnestaja on olnud lendude ärajäämine – nii jäi aprilli algul kümne päeva jooksul ära kaheksa Tallinna lendu. Ja kui lennupileti hinnaga saab hoopis bussisõidu Tallinna, on seegi märk, et lendamisele ei saa alati loota.
Kuigi lendude ärajäämise ja reisijate arvu vahel ei pruugi otsest seost olla, tõstaks lendajate suurem hulk ka firma vastutustunnet. Siin tuleks liituda Vanemuise teatrijuhi Paavo Nõgene üleskutsega «Tartlased, lennakem Tartust!» (TPM, 11.4), ent nagu teada, üleskutsed üksi inimesi lennujaama ei too, vaja on head ja aktiivset turundust.
Kes seda peaks tegema? Muidugi on oma osa Estonian Airil, aga Tartu Postimehe arvates lasub suurim kohustus Tartust ja Tartusse lende propageerida ja reklaamida Tartu linnavalitsusel. Olgem ausad, Estonian Airile (või ka mõnele teisele lennufirmale) ei oleks Tartust loobumine tragöödia, küll aga langeks lennuvõimaluseta Tartu maine ja rahvusvahelises plaanis arvestatavus rohkem, kui praegu arvata oskame. Pooliti kasutuks osutuvad tehtud kulutused ja ka endise abilinnapea Karin Jaansoni eestvõttel tehtu Tartust lendamise korraldamiseks.
Naljaga pooleks: mitte üksi Vanemuine ei pea seda lennuliini oma teatriomaste rahvusvaheliste suhetega toetama ja promoma, juhtpositsiooni peab võtma linnavalitsus.
Muidugi võiks ka linnapea korragi lendama meelitada, aga esmajoones tuleb Tartu lennuliini tutvustada kõikvõimalikes vormides kõikjal, kus vähegi võimalik, sh reisibüroodes, infopunktides, ametiasutustes, ettevõtetes. Välismaal ja Lõuna-Eestis. Tuletada meelde, et Tallinna lennujaama asemel saab lennata päris Tartu lähedale. Hajutada udu lennujaama ümbert.
Kõigepealt peab teadma, alles siis saab otsustada – ja lennata.