Tartu uurib maapõuest soojuse ammutamise riske

Mooste mõisas asuvale põhikoolile annab toasooja maaküte. Foto: Oliver Matkur

Kas Tartus puuraukude kaudu maapõueenergia ammutamist lubada või mitte, selgitab linnavalitsuse tellitud uuring, seni on linnavõimud kõhklevad.

Maaküte ei ole ammu enam uudis, kuid Tartu linn on seni olnud nõutu, kui maaküttesüsteemi soovitakse rajada puurkaeve puurides.

«Eri aegadel on taotlusi sisse tulnud, aga selleks, et öelda ei või jaa, peame tegema uuringud ja välja selgitama, kui suured võivad olla riskid meie põhjaveekihtidele,» ütles linnapea Urmas Kruuse. «Oleme olnud pigem kahtlevad, kas  neid lube anda. Lõpliku otsustuse jaoks on liiga vähe infot.»

Kõhklused ja kahtlused

Nii otsustas linnavalitsus tellida uuringu, selleks korraldatud hanke võitis Maves OÜ, kes töö eest küsib 11 796 eurot.

Kuigi riigihange on pealkirjastatud «Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus», võib linnaametnike eelhoiakust välja lugeda, et pigem arvatakse tulevat vastust, et selleks eesmärgiks kaevude puurimise lubamine on ebatõenäoline.

«Peame põhjavee kvaliteeti kindlustama mitte üksnes viie või kümne aasta perspektiivis, vaid märksa pikemalt,» ütles Kruuse. «Tuleb kaaluda, kas maaküttest saadav kasu väiksele kasutajarühmale kaalub üles riski, mis mõjutab palju suuremaid inimrühmi. Mitte üle reageerida, aga tuleb olla piisavalt ettevaatlik, joogivesi on oluline. Peame turvama Tartu joogivett.»

Linnapea rääkis, et kui maaküttepuurauke lubada, ei oleks jutt mitte ühest või kolmest puurkaevust, vaid sadadest. «Kui uuringust selgub, et mõnes piirkonnas võiks olla puuraukude tegemine lubatud, on seegi vastus,» lausus Urmas Kruuse.

Abilinnapea Jüri Kõre ütles, et formaalselt kehtivad Tartu linnas senised kaugküttepiirkonnad.

Alternatiivide otsingul

Siiski ei tähenda see, et senistele kütmisviisidele ei võiks alternatiive otsida ja neid kasutusele võtta. Alternatiivi pakub tema sõnul kas või uus, turvast kasutav koostootmisjaam, mida linnapiirile kavandatakse.
Kuid kas selleks alternatiiviks võiks olla maaküte, on iselugu. «Ilmselt me tuhandetele puuraukudele ei saa linnas luba anda,» lausus Kõre.

Urmas Kruuse arvates on linnaoludes kõige mõistlikum ikkagi tsentraalselt korraldatud küte, mis kogukonnale on kasulikum kui väikese rühma kasutatavad alternatiivid. Kruuse viitas siin maaküttele.

Veel ütles linnapea, et näiteks Karlovas tekitab õhusaastet ahiküte. «Ahiküte ei ole väga tervislik,» leidis ta.