Tegelikult on nende erinevaid lahendusi niivõrd palju, et nad kipuvad sulanduma ning sageli on nende määratlemine kummagi tüübi alla segadust tekitav. Aga see välisõhuga kokku puutuv isikliku elamis- või tööpinna n-ö hooviruum leiab järjest rohkem projekteerimist ning on määrav uute hoonete välisilme kujunemisel.
Juba 18. sajandist alates levisid Hispaanias ja Prantsusmaal nn prantsuse rõdud. See oli võrepiire kahele poole avaneva laia, põrandast algava akenukse ees. Mitte vahetult vastu seina, vaid piisavalt eemal, et sinna lillepotte asetada. Muidugi kutsusid irvhambad seda kasinat rajatist sülitamise rõduks, sest selle peale minna ei saanud ning kodanlased troonisid väljavaatamiseks ja enese näitamiseks, istudes akna all toas.
/nginx/o/2017/04/02/6513083t1h3e42.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/05/16337986t1h3711.jpg)