Päevatoimetaja:
Richard Särk

Galerii Töö- ja praktikakoha pakkujad tulid kutseõppuritele koolihoovi kohale

Copy
Tartu rakendusliku kolledži tehnika- ja karjääripäeval olid kohal nii autoteenindus- kui ka mitmed tehnika ja elektroonikaga tegelevad firmad.
Tartu rakendusliku kolledži tehnika- ja karjääripäeval olid kohal nii autoteenindus- kui ka mitmed tehnika ja elektroonikaga tegelevad firmad. Foto: Signe Oidekivi

Tartu rakendusliku kolledži ehk Voco Põllu tänava õppehoone ümbrus oli neljapäeval täis suuri ja väiksemaid sõidukeid. Kohal olid mitmesugused tehnikafirmad, alates aiatehnika ja robotniidukite tootjatest kuni rahvusvaheliste lennukiremondi ettevõtete ja suurte veokitootjateni.

Keskpäeval olid praktikakohtade pakkujate telgialused huvilisi täis. Autotehniku eriala teise kursuse õppurid Maru Praks ja Aleksander Talvik uurisid põhjalikult autoteeninduse Amserv boksi. Noormeestel oli kindel plaan sinna praktikakoht saada.

«Tundub huvitav, loodame, et saame koha,» sõnas Maru Praks. Esimesel kutseõppeaastal käisid nad praktikal Tööriistamarketis.

Autotehnika eriala õpilased Maru Praks ja Aleksander Talvik tutvusid Amservi praktikavõimalustega.
Autotehnika eriala õpilased Maru Praks ja Aleksander Talvik tutvusid Amservi praktikavõimalustega. Foto: Signe Oidekivi

Praks ja Talvik peavad praktikal kõige tähtsamaks töökogemust, head juhendamist ning toetavat kollektiivi. «See, kas praktika eest palka makstakse, ei ole minu jaoks kõige olulisem,» märkis Aleksander Talvik.

Veokeid müüv ja hooldav Scania Eesti on rakendusliku kolledži tehnika- ja karjääripäeval käinud igal aastal. Igal aastal oleme siit leidnud praktikante, sõnas Scania Eesti esinduse personalijuht Maio Parv.

Scania Eesti personalijuht Maio Parv on on igal aastal rakendusliku kolledži karjääripäevalt praktikante leidnud.
Scania Eesti personalijuht Maio Parv on on igal aastal rakendusliku kolledži karjääripäevalt praktikante leidnud. Foto: Signe Oidekivi

«Eks praktikante on ka igasuguseid. On neid, kes on väga hakkajad, lahtise peaga, tahtmist ja õpihimu täis, aga on olnud ka neid, kes tulevad kohale ja istuvad päev otsa telefonis,» märkis Maio Parv. «Selliste tegelaste praktika oleme muidugi katkestanud.»

Kuigi tööandjal ei ole kohustust praktikandile töötasu maksta, on  Scania Eesti seda teinud. «Maksame neile miinimumtasust veidi kõrgemat palka,» sõnas Scania Eesti personalijuht. «Kes on tubli ja tuleb teist korda meile praktikale, saab kõrgemat palka.»

Hea koostöö on rakenduslikul kolledžil ning aia- ja metsatehnika müüjal Reginett. Tehnika- ja karjääripäeva kaudu on Reginett leidnud mitmeid praktikante ning ka töötajaid, sõnas Regineti müügijuht Kristiina Rüütli. «Meil on viisteist töötajat, neist neli on tulnud Vocost praktika kaudu,» lisas Rüütli.

Regineti meeskond rakendusliku kolledži tehnika- ja karjääripäeval, keskel müügijuht Kristiina Rüütli.
Regineti meeskond rakendusliku kolledži tehnika- ja karjääripäeval, keskel müügijuht Kristiina Rüütli. Foto: Signe Oidekivi

Kui rääkida kutseõppe tasemest, leiab Rüütli, et kutsekoolides tehnikute erialal võiks hakata järjest enam koolitama tehnikuid, kes sisepõlemismootorite kõrval jagavad ka elektroonikat. 

«Tehnika areneb väga kiiresti, järjest enam on elektrimootori jõul ja akutoitel tööriistu, mis nõuab väga spetsiifilisi teadmisi, palju tuleb õppida tööl praktika käigus,» ütles Rüütli. «Aga meil on Vocoga väga hea koostöö, igal aastal vahetame mõtteid ning anname nõu, millist suunda ning kuidas edasi arendada. Kuid selge on see, et haridussüsteemi ei ole võimalik kiiresti muuta ega pöörata.»

Rakendusliku kolledži autoeriala kutseõpetaja Rait Koort leiab, et praktikantidele peaks motiveerimiseks maksma mingitki töötasu.
Rakendusliku kolledži autoeriala kutseõpetaja Rait Koort leiab, et praktikantidele peaks motiveerimiseks maksma mingitki töötasu. Foto: Signe Oidekivi

Tegelikult ei võta paljud ettevõtted kutsekooli praktikante kuigi hea meelega, möönis autoeriala kutseõpetaja Rait Koort. «Karjääripäevale tulevad õnneks sellised ettevõtted, mille esindajad on väga huvitatud siit praktikantide ja töötajate leidmisest,» lisas Koort. «Siin on nii mõneski boksis meie kooli vilistlasi, ka endisi õpetajaid, kes on läinud neisse ettevõtetesse tööle.»

Ta mõistab, et praktikandi tööle võtmine on ettevõttele pigem lisakoormus ning erilist tulu ei pruugi sellest sündida. Samas leiab kutseõpetaja, et kindlasti motiveeriks praktikante pingutama, kui praktika eest makstaks tasu. «On selge, et ei viitsita pingutada, kui on teada, et see töö kopikatki raha sisse ei too,» märkis Koort.

Tema hinnangul oleks kõige parem motivaator tasustamine tükitöö alusel. «Summad ei pea olema ulmelised, üle kullata ka ei maksa, kuid kindlasti on tasustamine kutseõppurile oluline motivaator,» sõnas Rait Koort.

Tagasi üles