Kliinikumis taastub patsient, keda ravivad bakteriofaagid ehk viirused, mis tapavad rakke

Tartu ülikooli kliinikumi ortopeed Kaspar Tootsi (keskel) hoiab käes baketeriofaage sisaldavat ravimit, kõrval arst-residendid Simmo Tõnisson ja Alice Klaus. Bakteriofaage ei ole Eestis varemalt raviks kasutatud. Foto: TÜ Kliinikum

Kaks korda päevas see tants mul peegli ees käis, kirjeldas oma elu pensionieas mees, kelle organismis pärast puusaliigese asendamist peremehetses agressiivse loomuga bakter Sta­phylococcus aureus. Plaastreid tuli vahetada üksteise järel, sest põletikust põhjustatud mäda muudkui voolas keha pinnal oleva avause ehk fistuli kaudu välja, juba poolteist aastat järjest.

Patsienti oli korduvalt opereeritud, algul püütud proteesi säilitada, siis see osaliselt asendatud. Vahepeal näis, et antibiootikumid on oma töö teinud ja kõik hästi. Siis paigaldati uus, juba suurem liigeseprotees, ja põletik oli taas kohal.

«Ma hakkasin asja vastu lõpuks huvi tundma, et kui kaua võib tänapäeval niimoodi lootusetult põdeda,» meenutas patsient, soovides selles loos jääda anonüümseks. «Lugesin, sain targemaks ja lõpuks kohtusin doktor Kaspar Tootsiga, kes mind Tartu ülikooli kliinikumi vastuvõtule kutsus.»