:format(webp)/nginx/o/2024/09/02/16332383t1he55f.jpg)
Vanemuise kontserdimajas leiab 5. septembril aset Tartu ülikooli kliinikumi juubelikonverents «220 aastat teadust patsiendi teenistuses». Ettekandjad peatuvad meditsiini ajalool, tänapäeval ja lähitulevikul, sealhulgas sellel, mida võiks tulevikus muuta tehisintellekt ja personaalmeditsiin.
Meditsiiniajaloolane Ken Kalling püüab konverentsi algul kõigepealt 22 minutiga kirjeldada 220 aasta jooksul Tartus läbi viidud ravi-, õppe- ja teadustööd.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/28/13655071t1h95a4.jpg)
Kui pilk korraks ajaloosse heita, siis see oli arstiteadlane Daniel Georg Balk, kes kliiniku 1804. aastal ühes Tartu eramajas, kus ta ise elas, lõi – ta avas seal ametlikult haigete vastuvõtu. Esimene patsient hospitaliseeriti 13. mail 1804 ning esimese aasta jooksul raviti tolles kliinikus kokku 90 statsionaarset ja ambulatoorset patsienti. Tegu oli esimese polikliinikuga Vene keisririigis, ravitööga samal ajal leidis aset ka õppetöö.
Kui tänapäevaga võrdlus tuua, siis 2023. aastal pöörduti kliinikumi ambulatoorsele vastuvõtule, päeva- ja haiglaravisse, hambaravile, erakorralise meditsiini osakonda ning muid tervishoiuteenuseid saama 814 342 korral.
Aga konverentsi juurde tagasi.
Ajalooliselt olid kõige esimesed kliinikud sisekliinik, kirurgiakliinik ja naistekliinik. Juubelikonverentsil esitavad naistearstid, professorid Helle Karro ja Tuuli Metsvaht sünnitusabi ja neonatoloogia loo. Doktor Arno Ruusalepp räägib aga südamehaiguste ning doktor Kaspar Tootsi liigeshaiguste loo, mõlemad ettekandjad on oma eriala hinnatud kirurgid.
/nginx/o/2023/06/02/15362973t1hb305.jpg)
Konverentsi keskmine plokk keskendub arstide väljaõpetamisele, sellele, milline on ülikoolis arstide diplomieelne õpe ja kuidas paistab see üliõpilase enda vaatest. Ka sellele, kuidas õpetatakse õenduseriala tudengeid.
/nginx/o/2024/09/02/16332397t1h46b9.jpg)
Puutumata ei jää, kuidas ja mida õpetatakse eriarstiõppes ja milline õigupoolest on kliinikum residentuuri õppebaasina.
Konverentsipäeva viimane kolmandik heidab pilgu tulevikku, et mida on Eesti meditsiinil ja tervishoiukorraldusel päriselt vaja innovatsioonilt ja tehisintellektilt.
Doktor Lenne-Triin Kõrgvee ettekanne keskendub vähiandmetele, ravikvaliteedile ja teadustööle ning personaalmeditsiini lubadustest tulevikuks kõneleb doktor Sander Pajusalu.
Lisaks Tartu ülikooli ja kliinikumi inimestele on konverentsi ettekandjate seas Helsingi ülikooli ja Tartu tervishoiukõrgkooli esindajad.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/19/15897027t1hd0a1.jpg)
Joel Starkopf,
SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse liige, teadus- ja arendustegevuse juht, professor
Juubelikonverentsil oma lugusid esitavad kliinikud on vaid üksikud näited Tartu ülikooli kliinikumi laiast, kogu elukaart katva arstlike erialade spektrist. Edulugusid on kindlasti rohkem, kui konverentsi sessiooni ajaline formaat võimaldaks ette kanda. Valisime need erialad, kus kliinikumi raviteenuse olulisus kogu Eesti elanikkonna jaoks on ehk kõige mõjusamalt näha.
Ülikoolihaiglale on ravitöö kõrval võrdväärselt tähtis ka õppe- ja teadustöö. See võib tunduda üllatav, kuid on ometi tõsi – mida enam arenevad teadmised, seda keerulisem ja väljakutsuvam on õpetamine.
Kuidas õpetada ja mida õpetada? Mida ootavad üliõpilased, mida tööandjad? Teise sessiooni aruteluringis otsime vastuseid nendele küsimustele.
Konkurentsivõimeline teadus- ja arendustöö on tervishoiu kestliku arengu vältimatu eeltingimus. Kliinikum tunneb vastutust olla Eestile eestvedajaks ja suunanäitajaks. Tehisintellektil on potentsiaal avada täiesti uued perspektiivid ka tervishoiule. Kuidas seda mõistlikult kasutada? Millised on ohud ja võimalused? Sedagi teemat käsitleme koos külalisesinejatega Tartu ülikoolist ja Helsingi ülikoolihaiglast.
Konverents algab Vanemuise kontserdimajas 5. septembril kell 9.30 ja lõpp on planeeritud kella 16.15ks. Üritusel osalemiseks on vaja registreeruda.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)