Suurt põgenemist Nõukogude okupatsiooni eest tuletab meelde näitus raudteejaama ees

Martin Jaigma (vasakult), Joonas Õunapuu ja Meelis Maripuu paigaldasid vaksali ette näituse «Saatuseaasta 1944». Foto: Signe Oidekivi

Suve lõpul ja sügise algul 80 aastat tagasi lahkus Eestist kümneid tuhandeid inimesi, sest lahingud teises maailmasõjas näitasid selgelt, et meie kodumaad tabab taas Nõukogude okupatsioon. Oma kodu jätsid maha ka tuhanded tartlased. Seda traagilist suurpõgenemist aitab meenutada äsja Tartu raudteejaama ees avatud stendinäitus.

Näitus «Saatuseaasta 1944» asub Tartu raudteejaama ees. Foto: Signe Oidekivi

Neljast foto- ja tekstirohkest visuaalist koosneva väljapaneku avamisel osalenud Eesti mälu instituudi (EMI) juhatuse liikme Meelis Maripuu sõnul ei ole tänini selget ülevaadet lahkunute arvust, nende päritolust ega hilisemast käekäigust.

Seni ilmunud uurimustes oli neid hinnanguliselt 70 000 – 80 000, mis oli toona ligi seitse protsenti rahvastikust. 24. augustil esitles EMI konverentsil Haapsalu kultuurimajas teises maailmasõjas kodumaalt põgenenud inimeste andmebaasi, millesse on kodumaistest ja rahvusvahelistest arhiividest kogutud ja täpsustatud enam kui 65 000 isiku andmed.

EMI korraldas koostöös Rannarahva muuseumi, Virumaa muuseumi, Tartu linnamuuseumi, Hiiumaa muinsuskaitse seltsi ja Saaremaa muuseumiga kaheksas Eestimaa paigas välinäitused pealkirjaga «Saatuseaasta 1944». Ühelt poolt annavad need Eesti sõjapõgenike andmebaasile tuginedes statistilise ülevaate põgenikest, teisalt ühtlasi tutvustavad kohalikke olusid ja lugusid.

Esimene näitus avati 27. juulil Hiiumaal Sõru sadamas asuva muuseumi juures. Viimane ehk järjekorras kaheksas sai Tartu vaksali ees püsti eile, 27. augustil.

Stendil on muu hulgas foto põgenejatest Tartu raudteevaksali perroonil. Foto: Signe Oidekivi

Siinse väljapaneku meie linnaga seotud osa on koostanud KGB kongide muuseumi kuraator Martin Jaigma. Muu hulgas on ta leidnud foto augustist 1944, kui raudteejaama perroon oli põgenejaist tulvil.

Martin Jaigma sõnul jääb «Saatuseaasta 1944» raudteejaama ette vaadata ajalise piiranguta. «Ma arvan, et see on näituseks hea koht – inimesed tulevad Tartusse ja sõidavad siit ära –, nii et võib jääda pikemaks ajaks,» ütles ta.

80 aastat tagasi viis põgenejate tee Jaigma sõnul Tallinna ja Lääne-Eesti poole nii rongide, autode kui ka hobuveokitega. Edasi mindi eelkõige meritsi nii Saksamaale kui ka Rootsi.

EMI andmekogumise esimene etapp lõpeb tänavu septembris. Seejärel on kavas uurida Eestist lahkunute edasist teekonda uue elukoha leidmisel Euroopas, Põhja-Ameerikas ja mujalgi, näiteks Austraalias. Meelis Maripuu sõnul saab andmekogust edaspidi teadusuuringute baas ja ühtlasi mälestusmärk eelmiste põlvkondade elukäigust.

Mark Wingrave ja Susan McDonough tutvusid näitusega. Foto: Signe Oidekivi

Vaid paar minutit pärast seda, kui linnamuuseumi ekspositsioonitehnik Joonas Õunapuu oli näituse paigaldamisel keeranud kinni viimase kruvi, astusid väljapanekuga tutvuma esimesed uudistajad. Nendeks osutusid austraallased Mark Wingrave ja Susan McDonough, kes silmitsesid suure huviga pilte ja samuti tekste, mis on nii eesti kui ka inglise keeles.

Wingrave valdab ka vene keelt ning on tõlkinud luulet, pärast kolme nädalat Tartuga tutvumist ootab neid Narva, kus nad veedavad kuus nädalat. Siia saabudes olid neil eelteadmised Eestist ja meie ajaloost juba üldiselt olemas, stendinäituselt leidsid nad üksikasjalikku teavet 80 aasta taguste sündmuste kohta.

Traagiliste sündmuste mälestuseks tuleb 31. augustil kell 19 Pauluse kirikus ettekandele Raimo Kangro «Missa süütult hukkunud eestlastele» (1989, op. 40). Kontsert on kuulajaile tasuta.