Töötukassa koolitusi saab laias laastus jagada kaheks. Esiteks, spetsiaalselt tellitud koolitused, mida töötukassa korraldab hankelepingute kaudu. Need on sageli seotud oskustega, millel on tööturul suur nõudlus, näiteks eesti keele oskus, arvutioskused või spetsiifilised ametialased koolitused, nagu laotöötajatele tõstukijuhtide koolitus. Teiseks on võimalik osaleda tööturuvajadustele vastavatel koolitustel, mida pakuvad töötukassa koolituspartnerid.
Oluline on märkida, et töötukassa koolituste pakkumisel arvestatakse tööjõu nõudlust ja pakkumist tööturul. Töötukassa koolituste fookus on alati praktilistel oskustel, mida tööturg parasjagu vajab. Me ei paku kursusi niisama enesetäienduseks, vaid suuname inimesi sinna, kus on reaalne töövõimalus, ja koolituse läbimine annab inimesele konkurentsivõimelised teadmised.
See tähendab, et koolitusi pakutakse eelkõige valdkondades, kus on kasvav tööjõuvajadus ja kus on puudu kvalifitseeritud töötajaid. Näiteks praegu tuntakse suurt puudust keevitajatest, mehaanikutest ja masinaoperaatoritest, samuti õpetajatest ja hooldustöötajatest.
Kui töötul on vaja oma oskusi täiendada, algab kõik konsultatsiooniga töötukassa nõustajaga. Koos tehaks kindlaks tööturu vajadused ja inimese isiklikud karjäärieesmärgid. Enne koolitusele suundumist tutvutakse tööpakkumiste ja ametite nõudmistega, et mõista, millised oskused on vajalikud ning kas on realistlik omandada need koolituse kaudu või tuleks minna õppima tasemeõppesse.
Me ei paku kursusi niisama enesetäienduseks, vaid suuname inimesi sinna, kus on reaalne töövõimalus.
Nõustaja roll on hinnata, kas koolitus annab inimesele tõelise eelise töökoha leidmisel. Meile on oluline, et koolitustele kulutatud aeg ja ressurss annaks inimesele konkreetse tulemuse – uue töökoha, hea oleks, kui koolituse läbides saab ka taotleda kutsetunnistust.