Päevatoimetaja:
Jens Raavik
(+372) 739 0371

Kümme aastat Physicumi! Kas seal juba kitsaks ei jää?

Copy
10 aastaga on noortest puukestest Physicumi kõrval saanud arvestatavad roheluse andjad.
10 aastaga on noortest puukestest Physicumi kõrval saanud arvestatavad roheluse andjad. Foto: Signe Oidekivi

Tartu ülikooli füüsikainstituut kolis Physicumi täpselt kümme aastat tagasi. Tollal oli see Ida-Euroopa üks moodsamaid reaalteaduste õppehooneid ja on seda ilmselt nüüdki.

Physicumis on 12 700 ruutmeetrit, millest ligi veerand on mõeldud õppetööks ning ülejäänud teadustööks. Kaks suuremat, tõusvate pingiridadega auditooriumi mahutavad 100–200 kuulajat ning nende ruumide tehnika võimaldab ühes auditooriumis jälgida esinejat otse, samal ajal teises näha sedasama esinejat videosilla vahendusel. Loomulikult ei puudu majast väiksemad auditooriumid, õppelaborid ning seminariruumid.

Sisseelamine võttis aega

Füüsikainstituudi direktor Toomas Plank ja asedirektor Indrek Jõgi meenutavad, et 2014. aasta augustis uude majja kolides kulus esialgu mõningane aeg sisseelamiseks ja kõigi süsteemide – jahutusvesi ja ventilatsioon ning ruumide optimaalne jahutus – soovitud viisil tööle saamiseks.

«Praegu oleme aga maja ja võimalustega endiselt rahul,» kinnitas direktor Toomas Plank. «Kitsaks ja ajale jalgu jäämise üle me kurta ei saa, pealegi areneb Physicum kogu aeg edasi.»

Kümme aastat tagasi valminud ning Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri büroo loodud Physicumi märkab kaugelt: arhitektuurikeel on selge, tugeva iseloomuga.
Kümme aastat tagasi valminud ning Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri büroo loodud Physicumi märkab kaugelt: arhitektuurikeel on selge, tugeva iseloomuga. Foto: Postimees

Moodsa tehnika jaoks on kümme aastat pikk aeg, nii on tulnud tehnikat järjest ka uuendada. «Maja ökoloogiline jalajälg on aastatega isegi vähenenud,» rääkis Toomas Plank. «Katusel töötab juba seitse aastat 15 kW võimsusega päikeseelektrijaam ning sel aastal lisandub 78 kW mahus päikesepaneele.»

Füüsikainstituudis on 185 töötajat, akadeemilisi töötajaid on neist 120. Füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureuseõppekaval õpib 221 üliõpilast ning füüsika ja materjaliteaduse magistriõppes 26 üliõpilast.

Lisaks käivad Physicumis loengutel arvutitehnika- ja informaatikaüliõpilased – esimesi on üle 200 ja teisi üle 800, ning just neile antavates loengutes on vaja kaks suurt auditooriumi ühendada. Lisaks on vajalik otseülekanne internetti, kuna esmakursuslasi oli näiteks eelmisel sügisel neis õppekavades kokku 500. Seda oli rohkem, kui kahte suurde loengusaali füüsiliselt mahtunuks.

Kunstigalerii, teaduskool ja ilmajaam

Physicumis tegutseb kunstigalerii, mis pakub igal aastal kümmekond näitust, galeristi rollis füüsikainstituudi eelmine direktor professor Jaak Kikas.

Physicumi galerist, füüsikaprofessor Jaak Kikas.
Physicumi galerist, füüsikaprofessor Jaak Kikas. Foto: Margus Ansu

«Meie koolide füüsikud viivad teaduskooli egiidi all läbi ka õpikodade projekti, mis loob eriti nutikatele koolilastele lisaõppimisvõimalusi,» kirjeldas asedirektor Indrek Jõgi. «Majas tegutsevad teadusbuss ja teadusteater.

Ka on Physicumi katusel ilmajaam, kust saab reaalajas infot Tartu ilma kohta. Toksi vaid veebi otsinguribale meteo.physic.ut.ee.

2015. aasta aprillis avati Tartu ülikooli Physicumi katusel ilmajaam.
2015. aasta aprillis avati Tartu ülikooli Physicumi katusel ilmajaam. Foto: Margus Ansu

Physicum on igal aastal olnud üks rahvusvaheliste konverentside toimumispaiku, tänavu on selliseid kolm. «Ka võtame vastu ekskursioone ja oleme igal sügisel teadlaste ööl avanud uksed linnarahvale,» lisas Indrek Jõgi.

Millised on viimase aja muljetavaldavamad uuringud, mida Physicumi teaduslaborites tehtud?

«Meil on esindatud väga erinevad teadussuunad rakenduslikest materjaliuuringutest kuni universumi saladuste paljastamiseni välja. Raske on üksikuid välja tuua,» vastas Indrek Jõgi. «Gravitatsiooniteooria arendamine on üks oluline teoreetilise füüsika suund, mis tõmbab siia teadlasi ka mujalt. Rahvusvahelisel tasandil panustame näiteks sünkrotron- ja neutronkiirgusallikate arendamisse ning kasutamisse.»

Tulevikuenergeetika arendamisel on Tartu ülikooli füüsikainstituut palju aastaid osalenud rahvusvahelise EUROfusion konsortsiumi tuumasünteesi uuringutega.

Nutinina ja müüonid

«Viimastel aastatel on meie teadusrühmad liitunud tihedamalt CERNis tehtavate uuringutega,» jätkas Indrek Jõgi. «Rahvusvahelise koostööna tasub esile tõsta ka European Flagshipi raames tehtud grafeenil põhineva kunstnina arendustööd. Oleme osalised üleeuroopalises puhasruumide taristus EuroNanoLab ja meie kiletehnoloogia labori tegemised on maailmakuulsad.»

Kliimateadustes on Tartu ülikooli teadlased pühendanud end ennekõike aerosoolide mõju välja selgitamisele. Müüontomograafia on uues majas jõudnud ideest rakendusteni, praegu tegeleb sellega ülikooli hargettevõte ja süvatehnoloogiaettevõte GScan. Tugev ettevõtlusväljund on veel fotoonika ja materjaliteaduste suundadel.

Physicumi 10. aastapäeva lühiettekanded algavad 23. augustil kell 13 auditooriumis A106.

Lastele korraldatakse samal ajal töötuba. Pärastistel ekskursioonidel alates kella 15.15st saavad huvilised näha instituudi auditooriume, laboreid ja seadmeid.

Ettekanded Physicumi 10. aastapäeval

Kell 13 TÜ rektori professor Toomas Asseri tervitussõnad

Kell 13.10 Teadustaristu arendamine Namur+ raames. Ettekandja Vambola Kisand

Kell 13.25 Rahvusvaheline koostöö materjaliuuringutes. Ettekandja Juhan Matthias Kahk

Kell 13.40 Kliimauuringud ühiskonna hüvanguks. Ettekandja Velle Toll

Kell 13.55 Õpetamine füüsika instituudis. Ettekandjad Kalev Tarkpea, Kaido Reivelt, Ilya Parmenenkov, Agnes Rohtsalu

Kell 14.25 Müüontomograafia laborist ettevõttesse GScan. Ettekandja Madis Kiisk

Kell 14.40 Füüsikalise maailmapildi olulisus: Metrosert, kvaliteeditaristu ja rakendusuuringud. Ettekandja Aigar Vaigu

Kell 15.10 Lõppsõnad

Physicum leidis äramärkimist Tartu «Aasta parim ehitis 2014» konkursil.
Physicum leidis äramärkimist Tartu «Aasta parim ehitis 2014» konkursil. Foto: Postimees
Tagasi üles