TARTUFFI FILM ⟩ Köisraudtee gondlid eraldavad ja seovad kaht naist

Gondel sõidab üle kauni rohelise oru. Foto: Kaader filmist

Ilmselt tuleb meil sõnaga gondel silme ette Veneetsia aerupaat. Filmi «Gondel» kontekstis tähistab see sõna aga köisraudteel orgu ületavat sõidu- ja vajadusel kaubaruumi. Aeruga paadile hoogu lükkava gondoljeeri asemel on vormis saatja, kelle põhiülesanne on jälgida, et uksed oleksid kenasti kinni ja keegi või miski õhus välja ei pudeneks.

Ohutusnõuete rikkumine leiab muidugi juba filmi alguses aset, kui üks ilmselt armastatud ja austusväärne saatja sureb ning tema kirst tuleb gondliga toimetada surnuaeda. Kõigi jämekoomika hindajate kurvastuseks sellel teekonnal kirstuga midagi erilist ei juhtu. Gondoljeer Nino on oma ülesannete kõrgusel.

Surnud mehe ametikoht ja munder ootavad aga täitmist ning kõige paremini passib munder sõna otseses mõttes selga Ivale, noorele naisele kuskil mujalt. Ta on võõras, keda külaelanikud sugugi omaks võtma ei torma.