/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2024/08/05/16270923t1h6111.jpg)
Kanada kuldvits on nuhtlustaim, mis algul toodud kauni välimuse pärast iluaedadesse, sealt loodusesse putkanud ja invasiivse võõrliigina sedasi vohama hakanud, et tõrjub omamaised liigid välja, ka looduskaitsealadel.
Tartus on seda tänavu suvel näha kõikjal, nii jõeluhtadel kui ka kõrgemates kohtades – olgu linnaosa nimeks Veeriku, Ihaste või Raadi, kõikjal kollendab.
Taim on ka mujal Lõuna-Eestis laialt levinud, vähem on seda Kesk-Eestis, tõdes botaanik ja Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. «Probleem ongi see, et kena küll vaadata, aga teisi taimi selle alla kasvama enam ei mahu. Tugeva kasvuga tugev taim. Eestimaised taimed teda ei ohusta. Meil pole ka looduses loomakarju, kes teda ära sööks,» ütles Kukk.
Kanada kuldvitsa jõudsat levikut soosib ka see, et riiklikku tõrjekava selle vastu pole, nagu on näiteks võõramaiste karuputkeliikide tarvis.
Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd tõstab esile kuldvitsa suure erinevuse karuputkedest: kuldvits ei ole inimese tervisele ohtlik. Karuputke võõrliigid on ja seepärast need ka tõrjuda võeti.
«Ei ole jõudu sellega tegeleda,» tunnistas Tammekänd kuldvitsast rääkides. «Iga uus kasvukoht lisab levikule hoogu, aga praegu on ta laialt levinud. Ega ta ise ära kao. Kui kuskil rakvere raipega kokku saab, läheb maadlemiseks, kumb võidab.»
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri vastus on lühike: keskkonnateenistus selle teemaga ei tegele, aga võibolla teab enamat haljastus- ja puhastusteenistus. Viimase juhataja Eda Põldma suunab edasi – Roheringi koordinaator Mirjam Võsaste teab, kus käib niitmine.
Mirjam Võsaste teabki: juuli algul niideti projekti rahadega kuldvitsa Sadamaraudtee koridorist, augustis on kordusniitmine. Mujal Tartus mingit tõrjetööd tänavu plaanis ei ole.
Seda kollaste õitega taime on linnas igal pool ja probleem läheb iga aastaga järjest suuremaks, nentis Võsaste. «Järgmisel aastal plaanime rohkemates kohtades tõrjega edasi minna, ma tean, et Eestimaa looduse fond on teinud vabatahtlike abiga tõrjetalguid Raadil,» rääkis Võsaste. «Mina olen keskkonnaametiga suheldes aru saanud, et neil on sama probleem mis meil – raha lihtsalt ei ole. Linn ka tegeleks, aga praegu püüame selle tõrjega tegeleda nii palju, kui meil Roheringi projektis võimalusi on. See taim on Eestis massiline, eriti linnades.»
Võsaste jutu järgi on järgmisel aastal plaanis kuldvitsa tõrje Ujula tänava piirkonnas, Raadi looduskaitsealal koostöös RMK ja Tartu vallaga, ka Anne looduskaitsealal. «See on päris hull, et meil vohab ka looduskaitsealadel kanada kuldvits ja kaitsealustele liikidele seal kohta pole. Looduskaitsealadel lausaliselt niita ka ei saa, äkki on mõni kaitsealune taim veel alles,» märkis ta.
Toomas Kukk ütles, et kuldvitsa levikut soosib põldude ja heinamaade majandamata jätmine, ka jäätmaad on sellele taimele sobiv paik. Ehk siis teisipidi: kõige lihtsam ongi kuldvitsa tõrjeks õigel ajal tema kasvukohti niita. Ja seda tuleks teha enne, kui taim piki kraavipervi ja jõekaldaid loodusesse laiali läheb.
See on päris hull, et meil vohab ka looduskaitsealadel kanada kuldvits ja kaitsealustele liikidele seal kohta pole.
«Kui kellegi maale on kanada kuldvits tulnud, siis ei ole mõtet kiita, et kui kena taim. See tuleb kohe hävitada, mitte oodata, kuni puhmast on saanud mitu hektarit,» ütles Kukk ja lisas, et enne 1970. aastat oli kanada kuldvitsa Eestis vähe, kuni aastani 2005 on seda rohkem, pärast seda on see pea kõikjal Eestis.
Kanada kuldvits pole kaugelt ainus võõramaine nuhtlusliik Eesti looduses. Võsaste tõdemusel on paras proovikivi pargitatra tõrjumine, näiteks Anne kanali kõrval ja ka Sadamaraudteel ei ole seda torkima mindud, sest ka igast väikesest varretükikest võib saada uus taim. Tõrje nõuab ekstreemseid võtteid, pinnase välja kaevamist paari meetri sügavuselt ja taimeosade põletamist.
«Praegu on hästi nähtav liik verev lemmalts, mis on ilus ja on keeruline inimestele selgitada, miks see halb on,» lisas Eike Tammekänd keskkonnaametist. «Käed jäävad lühikeseks nagu ka hispaania teeteoga, mis on inimese kaasabil suutnud nii laialt levida, et on tõeline nuhtlus.»
Kuldvitsa kohta ütles Võsaste, et kindlasti on tõrjega hiljaks jäädud, kuid selle pärast ei peaks võitlusest üldse loobuma.
Kanada kuldvits, pargitatar ja verev lemmalts kuuluvad Eestis keelatud liikide nimekirja.
Kui keskkonnaamet saab teateid keelatud liikide kohta kellegi aias või maal, on amet saatnud teavituskirja, mis on see liik ja millised on tõrjemeetodid, ning palutakse midagi ette võtta. Sellega ei käi aga kaasas sunniraha olukorras, kus riik oma valdustest üle käia ei jõua.
«Kui taim on riigimaal ja riik ei ole võimeline tõrjuma, ei saa eeldada seda ka maaomanikult,» selgitas Tammekänd. «Kui seadusega peaks kunagi pandama kohustus, peab riik vaatama, et riigimaal saaks töö tehtud, olema eeskujuks ja jagama teavet.»
/nginx/o/2024/08/05/16270925t1had76.jpg)