Politsei tabas Tartus vähemalt seitsme jalgratta varga

Politsei pidas Tartus kinni nooremapoolse mehe, kes varastas vähemalt seitse jalgratast, et osta narkootikume. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Politseinikud pidasid Tartus kinni mehe, keda kahtlustatakse vähemalt seitsmes rattavarguse juhtumis. Prokuratuuri taotlusel võttis kohus mehe vahi alla.

Selle aasta rattavarguste hooajal on politsei kinni pidanud mitmeid vargustes kahtlustatavaid. Ka kolmapäeval, 31. juulil tabasid politseinikud Tartus mehe, keda kahtlustatakse vähemalt seitsmes varguses. Mees võeti prokuratuuri taotlusel ning kohtu loal vahi alla.

«Rattavarguste sagenedes on politsei teinud järjepidevat tööd selgitamaks välja, kes nende taga on,» ütles Tartu menetlustalituse grupijuht Lilian Palu. «Juuli viimasel päeval viis senine politseitöö ja uurimine sihile ning meil õnnestus kinni pidada 33-aastane mees, keda kahtlustatakse Tartus sel hooajal vähemalt seitsmes kuriteoepisoodis.»

Kahtlustuse kohaselt on mees sel kevadsuvisel hooajal varastanud nii elektrilisi tõukerattaid kui ka jalgrattaid. Sama mees varastas ka kinnipidamise päeval Tartu kesklinnast jalgratta, mis õnnestus tänu vihjele samal päeval ka tagasi saada.

«Kuritegudes kahtlustatav mees on varem nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud, peaasjalikult liiklussüütegude ja ka pisivarguste ning narkootiliste ainete tarvitamise eest,» rääkis Palu.

Mees tunnistas oma süüd ja nentis, et rattavargused on talle vahend narkootikumide ostmiseks.

Lõuna ringkonnaprokuratuur taotles 1. augustil Tartu maakohtult 33-aastase mehe vahi alla võtmist. Maakohus rahuldas Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotluse ja võttis mehe kaheks kuuks vahi alla.

«33-aastasel mehel on kolm kehtivat kriminaalkaristust joobes ning juhiloata juhtimise eest. Viimane karistus mõisteti mehele korduva loata sõitmise eest tänavu märtsis,» sõnas Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Alar Häidberg. «Kuna uued kuriteod pani kahtlustatav toime korduvalt ning katseajal, leidis ka kohus, et vahistamine on igati põhjendatud, sest vabadusse jäädes võib kahtlusalune jätkata kuritegude toimepanemist.»

Politsei on tuvastanud, et konkreetsete rattavarguste puhul ei ole tegemist olnud organiseeritud ja juhitud tegevustega. «Jalgrattad on liikunud erinevatele inimestele ja on müüdud maha odavalt,» täpsustas Palu.

Kuritegevuse ennetamiseks ei soovita politsei osta teadmata päritolu ja ostudokumentideta jalgrattaid, sest kuniks on nõudlust varastatud ratastele, jätkub ka kuritegevus.

Samuti tuletas politseiuurija meelde, et iga rattaomanik saab oma vara kaitseks üksjagu ise ära teha. «Esiteks tuleb investeerida korralikku rattalukku ning mitte jätta rattaid öiseks ajaks avalikku kohta,» sõnas Palu. «Linnas ratast parkides püüdke see panna kaamera alla ning kindlustage oma vara. Lisaks on abiks, kui omanik pildistab üles oma ratta ning teab ka selle raaminumbrit.»

Kriminaalmenetlused teiste rattavarguste ning nende toimepanijate tuvastamiseks jätkuvad.