Kas Vjatško ja Meelis ikka sobivad, küsib endine volinik

1980. aastal Tartus Toomemäele Oru tänava künkale püstitatud mälestusmärk «Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel» räägib Eesti ja Vene rahvaste sõprusest ja on avalikku ruumi sobimatu, nõustub Tartu linnavalitsus ettevõtja Elmut Paaveliga. Foto: Margus Ansu

Oru tänava kõrgel nõlval seisev pronks­skulptuur «Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel» määrati teisaldamisele juba aastal 1990, mil Tartu volikogu tegi Tartu kunstimuuseumile ettepaneku see koos veel mõne punamonumendiga sobivamasse kohta paigaldada. Kaks sõjameest vaatavad aga Tartu peale ka nüüd just sealtsamast, kuhu pronkssulptuur 1980. aastal paika sai. Rada pole rohtunud ja skulptuuri eenduvad osad haljendavad.

Ettevõtja ja endine Tartu linnavolikogu liige Elmut Paavel on nüüd sõnastanud avaliku küsimuse Tartu linnavolikogule ja Tartu linnavalitsusele. Ta küsib nii: «Kas käesoleval ajal on õige eksponeerida Tartu linna avalikus ruumis mälestusmärki «Vürst Vjatško ja Meelis», mis on käesolevasse asukohta asetatud seoses Eesti ja Vene riigi ühinemise 250. aasta tähistamiseks. Võib-olla saaks selle paigaldada kuskile muuseumi territooriumile. Tegelikult oli see läbinisti kommunismi ideoloogia mälestusmärk.»

Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson nentis, et kõnealune skulptuur on Tartu linna vara nagu veel umbes 60 skulptuuri ja monumenti üle linna.