Kadri Kullman: kas Eesti unikaalsus jääb minevikku?

Kadri Kullman Foto: Margus Ansu

Kujutage ette üht toredat õdusat kohvikut, mis on tuntud oma mugava interjööri, suurte kohvitasside ja tasuta wifi poolest. Tudengid teevad seal rühmatöid, ülikooli õppejõud lõunatab, lugedes samal ajal sülearvutist teadusartiklit, turist teeb «kodukontorit» – kõik külastajad hindavad tasuta internetiühendust ja mõnusat töökeskkonda, veedavad seal sageli paar tundi, nautides toitu ja kuuma kohvi. Kohviku omanik Karl on klientide rohkuse üle uhke, kuid otsustab teenida veel veidi lisaraha, kehtestades wifi kasutamise eest tasu, ainult üks euro tund.

Püsikliendid, harjunud tasuta interneti mugavusega, tunnevad end petetuna ja asuvad otsima uusi, endiselt tasuta wifi­ühendusega kohti. Nagu võlur, kes kaotab oma maagia, kaotab ka Karl oma kohviku eripära ja muutub lihtsalt üheks kohvikuks teiste seas. Rahulolematud kliendid kaovad ja koos nendega ka kohviku tulud.

Samamoodi võib kaheprotsendise ettevõtte tulumaksu kehtestamine kahjustada Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja atraktiivsust, põhjustades investorite lahkumist ning majanduskasvu pidurdumist. Nii nagu Karl ja tema kohvik, võivad ka ettevõtted ja riigid avastada, et näiliselt väike muudatus võib tuua suuri ja ootamatuid tagajärgi.