/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/04/12/1052632t1h1b3d.jpg)
Tartu haridusjuhid ootavad tõlget, mida tähendab haridusministri väljaöeldu, et gümnaasiumide eest peaks edaspidi vastutama rohkem riik, põhikoolide eest aga omavalitsus.
Koolide tulevik tekitab küsimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusminister Jaak Aaviksoo andis sellise sõnumi kolmapäeva Tallinnas peetud seminaril, kus arutati haridusvajaduse muutuste üle.
Postimehele ütles Aaviksoo seal, et põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamine lahutatakse ja see peab toetama tugevate gümnaasiumide arengut.
Koolid ühe omaniku käes
Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et tema seni ei tea, milliseid muudatusi see rahastamise lahutamine tähendab.
«Üks asi, kui mingile rahale pannakse lihtsalt silt külge, et see on gümnaasiumile. Aga ma ei usu, et riik on valmis millekski nii radikaalseks kui gümnaasiumidele riikliku koolitustellimuse esitamine,» lausus ta.
«Mina seda siiski välja ei lugenud, et gümnaasiumid tuleks riigile üle anda. Pigem on plaanis raha sildistamine,» rääkis Raave. «Näib siiski, et rahastamise kaudu soovitakse survestada koolivõrku korrastama omavalitsusi, kus on väikesed gümnaasiumid.»
Raave lisas, et Tartule näib see muudatus esialgu tähendavat, et raamatupidajatel tuleb tööd juurde, kui põhikoolide ja gümnaasiumide rahaasjad tuleb rangelt lahus hoida.
Kui gümnaasiumide kuuluvuse teema peaks kerkima, on see Raave meelest Tartus probleem, sest eri omanikele kuuluvate koolide vahel kipub koostöö kannatama.
«Tartu puhul oleks parem, kui põhikoolid, gümnaasiumid ja kutsehariduskeskus moodustaksid terviku, kuuludes ühele omanikule,» ütles Raave. «Sada protsenti riigi rahastamist võiks kõne alla tulla, aga omanik võiks edasi olla siiski linn. Selline lahendus ei killustaks.»
Tartu abilinnapea Tiia Tep-pan nentis, et gümnaasiumide riigistamisest ja põhikoolide omavalitsuse hooleks jätmisest on räägitud pikka aega.
«Kõik, mis vähendab meie üldise hariduskorralduse koormust, on positiivne,» ütles Teppan esimese hooga. «Nii saaksime rohkem panustada põhikoolidesse, milles on meil suurem kohtade puudus. Mul on praegu keeruline vastata, mida see gümnaasiumide riiklik rahastamine tegelikult tähendab ja missugune roll jääb siis hariduse korraldamisel omavalitsustele. Seega ei saa üheselt vastata, kas see on hea või ei.»
Riik võtab enam vastutust
Haridusministeeriumi avalike suhete osakond lisas kommentaariks, et kui riik võtab enam vastutust gümnaasiumikorralduse eest, ei tähenda see, et kõik gümnaasiumid riigistatakse. Ilmselt tuleb pilt kirju ja maakonniti erinev.