Stepan Karja: mis võiks olla riigi eesmärk põllumajandusettevõtet kärpides?

Stepan Karja Foto: Sille Annuk

Endise maainimesena on raske mõista riigi kindlasuunalisi toiminguid, et AS Tartu Agrole lepingu alusel kasutada antud maa (3200 ha) sõna otseses mõttes jalge alt ära tõmmata, sellega põllumajandusettevõttele surmaotsust välja kuulutades. Justkui olnuks tegu vähetõhusa, pankrotipitsituses vaevleva talumajapidamisega.

Ettevõttel on 110 töötajat, kaks suurfarmi, 2470 veist, neist 1270 lüpsil, päeva keskmisena käib juulikuus jahutitest läbi 45 tonni toorpiima. Näidismajand oli aastakümneid Eesti põllumajandusakadeemiale praktika- ja katsebaasiks ja on seda ka nüüdne ettevõte Eesti maaülikooli õppuritele. Omal ajal ajakirjanikuna sai aeg-ajalt Tartu näidissovhoosist uudiseid küsitud. Napid sõnad varajase külvi alustusest, katsetusest uudse sordiseemnega või lõikustööde lõpetamisest enne sügisvihmade tulekut võis peaagronoom Eino Härmilt ikka kätte saada.

Maaparandajate pealikku Vilmar Kraaki oli raskem kätte saada. Pealegi eelistas too kohapeal näidata, kuidas endine väiketalu soine maalapp kuivaks dreenitakse ja kõlvikud kujundatakse suurtootmise tarvis optimaalse kuju ja suurusega.