Seitsmeaastane Rasmus Tallo puistas kandilisele hõreda koega riidetükile peotäie mulda ja mõned seemned, kuid jäi siis pisut hätta – see kõik oleks tulnud nöörijupiga kinni siduda, käsi jäi aga väheks.
Messilt tuli kaasa tükike kevadet
12. aprill 2012, 21:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnneks tuli tema klassijuhataja, Herbert Masingu kooli esimese klassi õpetaja Kadri Vaarik appi ja sidus kiirete liigutustega kõik ilusaks kompsuks, rääkides teisel pool lauda sagivatele naistele samal ajal, et väga kiiret istutamisega ei ole, kuna muld on pakikeses piisavalt niiske.
Kooli viiendal kevadmessil otsustasid 1.a klassi õpilased pakkuda koolikaaslastele ja laadalistele kevadetunnet, väikest komplekti, mis tuleb kõige täiega peenrasse panna ning kust peaks sirguma mõni ilus taim. «Päevalilled on. Ja siis need teised,» rääkis Rasmus oma kaubast punaste õitega kaunistatud pakki vaadates. «Ja seda saab süüa,» viipas ta basiiliku poole.
Igaüks sai oma paki sisse valida just meelepärase taime. Kevadmessil oli oma laud kõigil klassidel. Kõige tihedam sebimine oli ikka seal, kus jagati toidupoolist, aga oma käega sai näiteks klaasitükkidest pilti kokku panna või lasta küüned lakkida ja meik teha. Omal kohal olid ka õnneloos ja osavusvõistlused, näiteks joone tagant kummiku ämbrisse või palli korvi viskamine.