Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Waldorfkool uurib vilistlaste käekäiku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2006. aastal wal­dorf­güm­naasiumi lõpetanud Kaarel Lääne ütles, et ta ei tea, kas koolis on toimunud põhimõttelisi muutusi, kuid välimuselt on küll kõik samasugune kui tol ajal.
2006. aastal wal­dorf­güm­naasiumi lõpetanud Kaarel Lääne ütles, et ta ei tea, kas koolis on toimunud põhimõttelisi muutusi, kuid välimuselt on küll kõik samasugune kui tol ajal. Foto: Sille Annuk

Kaarel Lääne sattus waldorfkooli õppima vanema venna jälgedes, kuid kui tuli aeg gümnaasiumi valida, tegi ta juba omal käel otsuse samas koolis jätkata.

Tegelikult käis ta küll veel Treffnerisse proovimas, kuid sinna sisse saada ei õnnestunud. «Ju siis ei olnud soov teise kooli minna piisavalt suur, kui ma ei tahtnud rohkem proovida,» rääkis Lääne, kes lõpetas keskkooli 2006. aastal ja on praegu magistriõppes.

Waldorfhariduse üle on palju diskuteeritud ning eelmisel aastal sai Eesti vabade waldorfkoolide ja -lasteaedade ühendus Kodanikuühiskonna sihtkapitalilt raha, et muu hulgas uurida oma vilistlasi – mis neist on saanud, kuidas nad eluga hakkama saavad ning mida arvavad maailma asjadest ja kooliajast.

Lääne ütles, et ülikoolis õppides tulid välja puudused faktiteadmistes, kuid kursusekaaslaste sõnul tegi ta selle kuhjaga tasa loogilise mõtlemise ja arutlusvõimega, mida waldorf­koolis arendati.

Hunnikus andmeid

Waldorfkooli lapsevanema Mati Valgepea tehtud uuringust on päris valmis ja esitletud üks osa, mida tutvustati märtsis suurel waldorfkoolide konverentsil ning mis käsitles elupädevust ehk oskust ja võimekust peaaegu kõige elus ette tulevaga hakkama saada.

Uuringust selgub näiteks, et suurem osa endisi õpilasi tundis ennast koolis väga hästi ja hindas oma õpetajaid kõrgelt. Umbes 70 protsenti oli kindel, et nad said koolist teadmisi, mida hilisemas elus kasutada.

Üheks waldorfkoolide nõrkuseks nimetatud loodusainete õpetamine tundus ka vilistlastele pisut puudulik: 13 inimest olid täiesti kindlad, et neid õpetati liiga vähe, ja veel 48 olid sellega pigem nõus. See-eest olid 12 inimest sama kindlad, et loodusaineid õpetati piisavalt, ja veel 30 olid pigem nõus selle seisukohaga.

Valgepea arvas, et küsimusele vastamine olenes ilmselt ka vastanud õpilase koolist ja sellestki, kas õpilasel oli hiljem neid teadmisi vaja läinud.

Praegu kirjutatakse uuringuraportit, see on suur töö – pikale veebiküsimustikule vastas 152 vilistlast, kes on lõpetanud waldorfkoolis põhikooli- või gümnaasiumiastme.

Uuring annab tegijatele ka palju arvandmeid, näiteks on teada, et vastanutest pisut rohkem kui pooled läksid pärast gümnaasiumi edasi õppima kõrg- või kutsekooli ning üle 32 protsendi töötavad teenindussektoris.

Kõigele lisaks taheti uuringuga välja selgitada seegi, kui waldorfilik Eesti waldorfharidus ikkagi on. Ehk siis, kas meil on küsimuste vastused samasugused kui välismaal.

Valgepea rääkis, et võrdlusi tehti kahe uuringuga. Üks neist oli tehtud waldorfkoolide vilistlaste hulgas Põhja-Ameerikas, teine Saksamaal, ning tulemused olid enam-vähem samad. Teiste Eesti või Tartu koolidega tulemusi praegu kahjuks võrrelda ei saa, sest puuduvad nende kohta tehtud samasugused uuringud.

Valgepea ise on Tartu wal­dorf­gümnaasiumi lapsevanem, tema poeg lõpetas kooli eelmisel aastal kuldmedaliga, tütar lõpetab tänavu kevadel põhikooli. Temal pole olnud koolile midagi ette heita ning eriti rahul on ta praktiliste tegevuste rohkusega gümnaasiumis.

Ootavad tagasisidet

Tartu waldorfgümnaasiumi koolijuht Kadri Kont rääkis, et kui uuring saab lõplikult valmis, huvitab neid koolina kõige rohkem, mida vilistlased kooliajale tagasi vaadates arvavad ning kuidas nad kooli hindavad.

Uuring on tema sõnul tähtis kogu waldorfharidusele. «Kindlasti on see uuring väga oluline samm, et analüüsida waldorfkoolide õpilaste edasist käekäiku, ning see ei piirdu üksnes teadmisega, kas keegi sai ülikooli sisse või mitte,» arvas Kont.

Waldorfharidus Eestis

• Eestis on üheksa waldorf­kooli, neist kaks ravipedagoogilised.

• Terviklik gümnaasiumiaste on ainult Tartus. Tallinnas on samuti avatud gümnaasiumiklassid, kuid praegu on õpilased veel vaid 11. klassis, neist saavad järgmisel aastal esimesed abituriendid.

• Waldorfpedagoogikat kasutavaid koolieelseid lasteasutusi on Eestis kaheksa, neist kaks Tartus.

Allikas: Eesti vabade waldorfkoolide ühendus

Märksõnad

Tagasi üles