Kulutuli neelab kiirelt hektareid

Üleeile süütas kohalik mees Ulilas rohtu kasvanud tühermaa ning kulutuli levis tuulega kiiresti umbes paarile hektarile. Inimesed nägid kurja vaeva, et päästa oma majapidamisi leekidest. Foto: Margus Ansu

Kulupõletamise lauskeelust ja ähvardavatest karistustest hoolimata leidub siin-seal ikka inimesi, kel jätkub jultumust vabaneda kuivanud rohust just sellisel ohtlikul moel.

Teisipäeva pärastlõunal võis Tartu–Viljandi maanteelt silmitseda taevasse kerkivat heledat suitsusammast. Ulilast läbi Elva jõe ääres mustas paar hektarit põlenud maad.

Majade ümber materdasid inimesed aga leeke. Kes labida, kes hangu, kes okstega. Nad pidid kõvasti pingutama, et kohaliku mehe hooletust tikutõmbest tuule mõjul üle käte paisunud põleng nende maist vara ei hävitaks. Võsas oli näha lausa paari meetri kõrguseid leeke.

Elanikud tegid tublit tööd ning kui päästeautod kohale jõudsid, olid leegid kustutatud.

Väljakutsete kõrgaeg

Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoor tõdes, et kulupõlengute arv on aasta-aastalt vähenenud. Ometi moodustab kontrolli alt väljunud maastikupõlengute kustutamine kindlal kevadisel ajal lõviosa päästeväljakutsetest.

Maastikutulekahjude laine tabas Eestit möödunud nädalavahetusel ning eilseks olid päästjad käinud kustutamas juba 43 sellist põlengut. Tartumaal on viimasel nädalal kutsutud päästjaid appi rohumaadele tuld taltsutama vähemalt seitsmel korral.

Erki Remmelkoori kinnitusel on kulupõletamine 2010. aastast täielikult keelatud, sest see on ohtlik. Lahtine tuli võib väga kergesti kontrolli alt väljuda. Keeld on inimeste elu, tervise ja vara kaitseks ning keskkonnakahjude ärahoidmiseks.

Et kulupõletamine jätkub, näitab seda, et inimesed ei ole ilmselt keelust teadlikud ning ei taju kulupõletamise ohtlikkust. Sageli süttib maastik ka näiteks hooletust prahipõletamisest.

Õnneks on päästjatel tulnud tänavu silmitsi seista üpris väikeste kulupõlengutega, lisas Remmelkoor. Lähiminevikust leiab aga juhtumeid, kus kulupõlengus on hukkunud inimene või on tuli hävitanud elumaju.

Keskkond kannatab

Lisaks inimeste varale satub kulu põletades ohtu ka keskkond.

Leegid hävitavad linnupoegi, väiksemaid loomi ja putukaid, kelle arvu ei saa pärast söestunud rohumaal enam kuidagi kokku lugeda, märkis keskkonnainspektsiooni nõunik Leili Tuul. «Kui tuli pääseb metsa, lisandub keskkonnakahjule ka materiaalne kahju.» Igasuguse põletamisega kaasneb ka õhusaaste oht.

Tuul lisas, et tihti saavad kontrolli alt väljunud maastikupõlengud alguse hooletult tehtud lõkkest. Sageli kuhjavad inimesed lõkkesse kokku rämpsu, mida tegelikult põletada ei tohiks.

Lõkkes tohib põletada üksnes töötlemata puitmaterjali, täpsustas Tuul.

Viimaste päevade kulupõlengud Tartumaal

• 10. aprillil kell 23.46 teatati kulupõlengust väikesel maalapil Tartus Mõisavahe 60 juures.

• 10. aprilli õhtul pärast kella seitset süttis kulu hooletust lõkkest Ülenurme vallas Külitsel.

• 10. aprilli pärastlõunal ohustas maastikupõleng elumaju Puhja vallas Ulilas. Elanikud kustutasid tulekahju enne päästjate saabumist.

• 9. aprilli pärastlõunal veidi pärast kella nelja käisid päästjad kulutuld kustutamas Luunja vallas Kõivu külas, kus põleng laius kolmel hektaril.

• 7. aprilli pärastlõunal kella nelja paiku põles kulu Puhja vallas Rämsi külas hektarisuurusel maa-alal.

• 6. aprilli õhtul kella poole seitsme paiku teatati kulupõlengust Alatskivi vallas Haapsipea külas.

• 5. aprillil kell 17.15 teatati kulupõlengust Mäksa vallas Kaagvere külas, kus kulu põles kahe hektari suurusel maalapil.

Allikas: Lõuna päästekeskus