Kliinikumi arstid sooritasid Eestis erakordse vähiraviprotseduuri

Uudne ravi vajas kliinikumi osakondade koostööd. Näiteks andsid oma panuse nukleaarmeditsiini osakonna radioloogiatehnik Epp Linnasmägi (vasakult), vähikeskuse direktor Lenne-Triin Kõrgvee ning nukleaarmeditsiini osakonna juht Tiina Kärner. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Tartu ülikooli kliinikumi arstid viisid läbi vähiraviprotseduuri, mida Eestis pole varem tehtud. Selleks tegid koostööd haigla mitu osakonda ning ravi sisaldas erinevaid vähiravi meetodeid, mille hulgas ka kõrgdoosis I131-mIBG ravi.

Kõrgdoosis I131-mIBG ravi puhul on tegemist radioaktiivse joodiga märgistatud noradrenaliini analoogiga, millega samal ajal manustatakse patsiendile ka keemiaravi, tutvustas Tartu ülikooli kliinikumi nukleaarmeditsiini osakonna juht dr Tiina Kärner. 

Ta lisas, et tegemist oli esimest korda Eestis kõrgdoosis korduvalt kahenädalase vahega manustatud I131-mIBG raviga. Protseduur tehti mais ja juunis.

Ravi eesmärk oli Kärneri sõnutsi anda kasvaja märkainet koguvatele haiguskolletele maksimaalne ja eeldatavasti kasvajarakke hävitav kiirgusdoos. «Protseduuri puhul arvestatakse seejuures patsiendile maksimaalset lubatud kogu keha kiirgusdoosi ja fakti, et ravi viib paratamatult luuüdi kahjustuse ja vereloome tüvirakkude siirdamise vajaduseni. Ravi teostamise eeldus on eelnev diagnostika sama märkainega,» selgitas dr Kärner.

Selline laste onkoloogiliste haiguste kombineeritud ravi on võimalik ainult Tartu ülikooli kliinikumis mitme osakonna koostöös. «Raviks on vaja nukleaarmeditsiini meeskonda, kuhu kuuluvad arst, meditsiinifüüsik ja radioloogiatehnikud, samuti lasteonkoloogia meeskond koos luuüdi siirdamise võimekuse ja vastava pädevusega arstide ning õdedega, lisaks ööpäevaringne lasteintensiivravi valmidus,» tutvustas dr Kärner.

Ta lisas, et edukaks raviks on vajalik ka patsiendi vaprus ja koostööaltid lapsevanemad. «Vanemad said enne protseduuri lühikese kiirguskaitsekoolituse ja kiirguskaitsevahendid – selleks, et viibida mitmeid päevi koos patsiendiga kiirgusvarjestusega palatis,» lausus osakonnajuht.

Patsiendi raviarsti dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul on väikese, kaheksa-aastase patsiendi neuroblastoomi ravi olnud kompleksne, sest lisaks kiirgusravile on tulnud juba varem siirata verelooome tüverakke.

«Iga patsient on meile eriline ning kaalume kogu ravimeeskonnaga alati põhjalikult, milline ravi antud lapsel antud hetkel võiks anda parima tulemuse. Kasutame ja järgime pahaloomuliste kasvajate ravis samu raviprotokolle, mida meie Skandinaavia kolleegid. See tähendab, et Oslos ja Eestis vähidiagnoosi saavat last ravitakse täpselt samade raviskeemide alusel,» rääkis Kõrgvee. Ka antud patsiendi puhul peeti nõu Austria ja Rootsi kolleegidega.

Kõrgvee lisas, et arendus- ja teadustegevus on vähiravi lahutamatu osa. «Uusi ravimeid ja ravivõimalusi lisandub pidevalt, see on juba muutnud paljude senini ravimatute haiguste prognoosi ja kulgu. Ootame järjest uusi läbimurdeid, samal ajal ülikoolihaiglana ise aktiivselt lisaks ravitööle arendus- ja teadustöös osaledes,» ütles raviarst.