Erni Kask: murdsime end rahvusvaheliste kohtumispaikade kaardile

Erni Kask Foto: Mana Kaasik

Euroopa kultuuripealinna aasta on poole peal. Oleme oma tegevusele saanud tänuväärset tagasisidet kohalikelt osalistelt. Kuna tegemist on Euroopa kultuuripealinnaga, on väga tähtis seegi, millise mulje on jätnud Tartu 2024 meid külastanud välisdelegaatidele ning milline on Tartu roll Euroopa oluliste kultuuriküsimuste arutamise kohana.

Kui me 2018. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimist alustasime, kiitsid Tartut esimest korda külastanud varasema kultuuripealinna kogemusega eksperdid meie võimalusi: elukeskkond, töökultuur, taristu, kõrgetasemelised kultuuriloojad. Aga imestasid selle üle, et nad polnud Tartust ega Lõuna-Eestist kuulnud ning siia jõuda oli võrdlemisi keerukas. Nad tõid välja märksõna «suurepärane eraldatus».

Tartu ja Lõuna-Eesti ei olnud üle-euroopaliste rahvusvaheliste kohtumispaikade kaardil. Tiitliaasta on aga näidanud, et oleme sellest eraldatusest välja murdnud. Oleme jõudnud mitte üksnes loojate, vaid ka oluliste otsustajate radarile. Järgmisel perioodil on vaja tööd jätkata, et kultuuripealinna aastast tekkinud positsiooni maksimaalselt ära kasutada.

Esmalt arvudest. Alates Euroopa kultuuripealinna aasta avamisest on Tartut külastanud 60 välisdelegatsiooni 20 riigist. Veel on kultuuripealinna aastal ees 15 delegatsiooni külastus, mille korraldamisega tegeleb meie huvipooltega (kultuuriministeerium, Eestis tegutsevad kultuuriinstitutsioonid, Euroopa Komisjon Eestis, välisministeerium, Eesti kultuuriesindajad maailmas, Eestis asuvad välisriikide diplomaadid ja saatkonnad) koos Tartu 2024 rahvusvaheliste suhete tiim.

Avamisel võõrustasime 160 külalist Euroopa kultuuripealinnade võrgustikust, Tartu sõpruslinnadest ja Euroopa Liidu institutsioonidest. Nende hulgas oli kümme linnapead, seitse Euroopa kultuuripealinna tegevjuhti ja viis loovjuhti. Tartus on oma töökoosolekuid korraldanud Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon ja ülemaailmne kultuuripoliitika rakendusasutuste võrgustik, mis koosneb meie kultuurkapitali sarnastest organisatsioonidest.

Nende visiitide korraldamisel on olnud meie koostööpartnerid riigikogu välissuhete ja kultuuriministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakond. Viimati külastasid Tartut ja Lõuna-Eestit Euroopa Liidu kultuuriküsimuste töörühma liikmed, et muu hulgas arutada Euroopa kultuuripealinna kui Euroopa Liidu kõige olulisema kultuuriprojekti tulevikku. Tegemist oli nende esimese ühise külastusega tiitlit kandvasse linna ja usutavasti kujuneb see järgmistel aastatel traditsiooniks, mis sai alguse just Tartust.

Iga külaline peab siin ennast tundma nii hoitud, et soovib meie juurde uuesti tagasi tulla.

Niisiis on tähtis olla uute algatuste väljapakkuja. Veel ühe näitena korraldas Tartu 2024 koos sõsarkultuuripealinnadega Bad Ischli ja Bodøga 2023. aasta sügisel Tartus ja Lõuna-Eestis esimest korda enam kui saja osavõtjaga Euroopa kultuuripealinnade võrgustiku foorumi. Arutati kõige põletavamaid küsimusi, nagukultuuripealinnade eelarve, linna ja piirkonna suhe ning kandideerimistingimused. Sellel foorumil kõlanud mõtteid esitlesime 2024. aasta kultuuripealinnade nimel ka Euroopa Liidu kultuuriküsimuste töörühma esindajatele, kes teemad Euroopa Komisjoni viivad.

Tartu 2024 avamise ajal kohtusid siin Eesti, Läti, Leedu ja Soome kultuuriminister, et arutada omavahelist koostööd ja Venemaa poolt Ukrainas toime pandava agressiooni mõju. Mainimata ei saa jätta Soome värske presidendi Alexander Stubbi ajaloolist visiiti Tartusse, samuti Läti presidendi Edgars Rinkēvičsi osavõttu juubelilaulupeost.

Samal ajal Läti presidendiga viibis välisministeeriumi kutsel laulupeol ka sadakond Eesti aukonsulit üle maailma, kellel oli enne seda võimalik tutvuda Tartu ettevõtete ja teadusasutustega ning osa saada Lõuna-Eesti omapäradest.

Võib öelda, et kultuuripealinna loovkontseptsioonist ehk «Ellujäämise kunstidest» on osa saanud tuhatkond kõrget külalist Euroopast ja kaugemalt. Ja nagu öeldud, tiitliaasta on alles poole peal.

Oleme konkurentsis kogu Euroopaga ja pidanud seetõttu kõvasti pingutama, et silma paista võrdluses paremini ligipääsetavate ja juba tuntud linnadega.

Endiselt peame töötama selle nimel, et veenda meie sõpru ja partnerid, et oleme vaatamata eksiarvamusele ligipääsetavad ning et siin on ohutu. Lõppude lõpuks kehastab meie Euroopa sõprade ja partnerite siinviibimine ning huvi Eesti vastu meie riigile üht julgeolekugarantiid. Kultuuripealinna tiitli kaudu loodud sidemed on meile selleks üliolulised. Iga meie külaline peab siin ennast tundma nii hoitud, et soovib meie juurde uuesti tagasi tulla ning võtta kaasa ka oma lähedased ja kolleegid. Ta peab olema valmis seisma meie eest ka välismaal.

Teeme endast kõik oleneva, et väliskülalised tahaksid siia tagasi tulla. Võõrustajana on Eestil ja Tartul ülejäänud Euroopa ees mitmeid eeliseid: meile loomuomane täpsus, teostamatuna näivate ideede realiseerimise võime ja kõrgetasemeline korralduskultuur. Tagasiside meie pakutavale võõrustamisele ja kultuuriprogrammile, Tartule ja Lõuna-Eestile on olnud eranditult positiivne.

See kõik on Lõuna-Eesti ajaloo suurima koostööprojekti ja selles osalevate kunstnike, korraldajate, ametnike, poliitikute ja ettevõtjate ühise suure pingutuse vili.

Igapäevaste eesmärkide täitmise kõrval, milleks on välispartnerite, -publiku ja -vahendite leidmine, jääb Tartu 2024 rahvusvaheliste suhete tiimi kõige olulisemaks eesmärgiks ikka ja alati usalduse kasvatamine Euroopa partnerites. Seda nii järelejäänud tiitliaastal kui ka pärast seda. See on samuti üks ellujäämise kunstidest.